Miks Eesti inimesed ei tunne enam, et nad on ühiskonna osa?

- Inimeste kodukanti hakatakse püstitama hiidtuuleparke, mis halvendavad nende elukvaliteeti sedavõrd, et paljud soovivad oma kodu maha jätta.

- Kogukondade kaasamiseks nimetatakse seda, kui inimestega mitte ei arutleta, vaid kutsutakse nad lihtsalt kokku juba valmis tehtud otsuseid ära kuulama.

- Inimeste põhjendatud muresid mitte lihtsalt ei ignoreerita, vaid mures inimesi ka sildistatakse ja mõnitatakse.

- Tuuleparke hakkavad haldama erafirmad, aga maksumaksja sunnitakse tegema ära võrguinvesteeringud ja garanteerima nende ettevõtete äririske. Elektritarbija peab aga hakkama maksma täiendavalt selle juhuelektri stabiliseerimise eest.

- Nüüd on tehtud peaaegu 50 000 eurot maksev reklaamikampaania, taaskord nende erafirmade toetuseks.

- Sealjuures ei toeta ükski teaduslik uuring, et sellest kõigest tekiks kollektiivne hüve ehk soodne elektrihind.

Ja veel üks kõnekas asjaolu. Ideoloogiliselt kõrgeks aetud elektrihind on olnud maksude kõrval teine oluline tegur Eesti ettevõtete konkurentsivõime kahjustamisel. Ettevõtete majandusraskused ning ka põlevkivisektori hävitamine on aga tõstnud töötuse määra Eestis märgatavalt.

Eesti inimesed ei ole sellist kohtlemist ära teeninud ja oleks ülekohtune oodata, et nad selle üle rõõmustaksid ja tunneksid, et nad on sellises poliitikas ja riigijuhtimises osalised.