Riigikogu kuulas ära taristuministri aastaettekande

Taristuminister Kuldar Leis pidas tänasel Riigikogu täiskogu istungil traditsioonilise aastakõne, andes ülevaate taristu valdkonna arengutest.

Kuldar Leis sõnas ettekannet avades, et taristupoliitika ja investeeringute tegemise lähtekohaks on eesmärk tugevdada kaitsevõimet, toetada tööstust ning tagada, et inimesed ja kaubad liiguksid kiiremini ja turvalisemalt.

Tarituminister avas Rail Baltica praegust seisu, rõhutades, et Baltikumi raudteeühenduse väljaehitamine on riiklik prioriteet. „Tänaseks on ehitustegevus alanud või sel aastal algamas 100 kilomeetri ulatuses. Eesmärk on, et 2026. aasta lõpuks toimuks töö juba kogu põhitrassi ulatuses. Ligi kaks nädalat tagasi allkirjastasime selleks ka Eesti ajaloo suurimad taristulepingud pea miljardi euro ulatuses,” sõnas Leis. Leis käsitles ka Rail Baltica rahastamise küsimust, viidates, et tegemist on etapiviisilise rahastusega. Ühenduse kogumaksumus on 3,07 miljardit eurot, millest Eesti panus on umbes 600 miljonit. „Eesti on kasutanud mitmeid allikaid, peamiselt Euroopa Ühendamise Rahastut, aga ka CO2 kvooditulusid, taasterahastut ja struktuurifonde. Ja töötame selle nimel, et Euroopa rahastus oleks tagatud ka järgnevatel aastatel,” kinnitas minister.

Oma kõnes käsitles Leis ka kohaliku teedevõrgu arengut. Taristuministri sõnul investeeritakse enam teedesse, mis viivad edasi ettevõtlust ja suurendavad turvalisust, selleks suunatakse teedevõrgu parandamisesse 70 miljonit eurot lisaks. „Oleme teinud otsuse alustada sel aastal 2+2 maanteelõikude väljaehitamist Tallinn–Pärnu suunal. Järgmisel aastal jätkame Tallinn–Tartu trassiga,” tõi Leis mõningaid näiteid. „Suurendame investeeringuid ka väiksematesse teedesse, keskendudes ligipääsu parandamisele tööstusaladele ja sadamatele ning sildade kandevõime suurendamisele. Täiendavaid vahendeid suuname ka kruusateede viimiseks mustkatte alla. Me peame tagama, et taristu toetab elu ja majandust igas Eestimaa nurgas ja igas olukorras. Uus investor ei tule sinna, kus on kruusatee,” nentis taristuminister.

Ringmajanduse valdkonnas on taristuministri sõnul on üheks kõige olulisemaks sammuks jäätmereformi elluviimine. „Eesmärk on luua toimiv ja õiglane süsteem, kus jäätmed ei lähe enam prügimäele ega põletusahju, vaid muutuvad uueks toormeks ja tööstuseks,” ütles Leis. Ringmajanduse valdkonnas on ministri kinnitusel plaanis luua tekstiilijäätmete tootjavastutuse süsteem, lihtsustada biojäätmete ringlusse suunamist, toetada korduskasutatavate nõude laiemat kasutust ning suunata 14 miljonit eurot toetust ringlussevõtu tööstuse arendamiseks.

Elamumajanduse valdkonnas tõi minister olulisemate aspektidena välja riikliku toe pakkumise kortermajade renoveerimiseks ja kodulaenu saamiseks. „Meil seisab ees tohutu väljakutse: korrastada suur osa eelmisel sajandil rajatud hoonefondist. Kõige keerulisemas seisus on korterelamud – umbes 14 000 maja vajavad renoveerimist aastaks 2050,” sõnas Leis. Taristuminister ütles, et kokku on lepitud, et tagatakse valdkonnale stabiilse rahastuse, mis põhineb CO2 kvooditulude süsteemil. „Samuti räägime Euroopa Komisjoniga läbi, et suunata sotsiaalse kliimafondi raha sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, see tähendab madalama toimetulekuga leibkondade elamutesse.” Leisi sõnul suurendatakse ka riiklikku eluasemelaenu tagatist ja laiendatakse selle kehtivust erinevatesse turutõrkepiirkondadesse, et aidata noori peresid ja inimesi väljaspool suuremaid keskusi, kus kodu soetamine on turutingimuste tõttu keerukam. Ministri sõnul ajakohastatakse ka ehitus- ja kasutuslubade menetlusi, et vähendada dubleerimist ja kiirendada väiksemate muudatuste lubamist. Samuti uuendab riiki ehitusnõudeid, et rõhk oleks energiatõhususel, paremal tänavaruumi kvaliteedil ja ligipääsetavusel.

Merenduse valdkonnas tõi taristuminister välja mereala turvalisuse küsimuse ja ühenduste toimimise ka keerulistes oludes. „Töötame selle nimel, et maandada varilaevastikust ja rahvusvahelise õiguse rikkumistest tulenevaid riske. Varilaevad on kui autod, millel pole ülevaatust ega kindlustust – keegi ei tea, kas need on ohutud või millist kahju nad võivad põhjustada.” Leis ütles, et ehitatakse uus multifunktsionaalne jäämurdja, millel on lisaks jäämurdevõimekusele ka võimekus merekaableid parandada. „Ehk siis ei saa korduda seesama värske näide, kus Estlink 2 parandusele kulus rohkem kui pool aastat ja ligi 60 miljonit eurot, sest paranduslaev ja ‑tiim tulid kaugelt,” ütles minister.

Oma ettekande lõpetas Kuldar Leis sõnumiga, et taristuvaldkonnas ei juhtu muutused üleöö ning seal peavad paljud valdkonnad olema võimelised koostööd tegema. „Aga meil on selged eesmärgid, plaan nendeni jõudmiseks laual ja mitmed kriitilised otsused juba tehtud,” kinnitas Leis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Mart Maastik Isamaa, Ando Kiviberg Eesti 200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Maido Ruusmann Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel esines kõnega Andre Hanimägi.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Istungi järel toimub Vadim Belobrovtsevi eestvedamisel Eesti-Keenia parlamendirühma moodustamise koosolek.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]