Menetlusse võeti tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.

Valitsuse 2. juunil algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE).

Eelnõu reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.

Eelnõus sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Eelnõus sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja võlaõigusseadust, arvestades käesoleva eelnõu erisusi. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE).

Eelnõu kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM.

Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. See tagab, et võimaliku ohu korral jõuab oluline teave inimesteni kiiresti.

Õiguse EE-ALARM-i kasutamiseks saavad kindlad asutused ja isikud. Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada ohuteade EE-ALARM kaudu kõigile edastajatele. Lisaks määratakse täpsemalt, kellel on õigus otsustada sireenide käivitamise üle.

Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026.

Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.

Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks.

Päästeamet saab ülesande korraldada varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste teavitamist ja teadlikkuse tõstmist.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tagama, et nende töötajad, aga ka elutähtsate teenuste osutajad, läbiksid vastava elanikkonnakaitse koolituse. See aitab tagada, et kriisi ajal suudavad kõik avaliku sektori töötajad kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE).

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti 2021. aastal Pariisis koostatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse seni tegutsenud valdkondlik ühendus valitsusvaheliseks organisatsiooniks. Ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ja võimaldab osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides ja töögruppides. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE).

Seaduse muutmisega lükatakse kahe aasta võrra edasi kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus neile ettevõtetele, kellel oleks see kohustus tekkinud 2025. ja 2026. aaasta majandusaasta kohta. Edasilükkamine puudutab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kindlustusandjaid ning väiksemaid finantsasutusi, kokku umbes 300 ettevõtet.

Suurettevõtetele jääb kehtima senine kord – nemad peavad esitama aruande 2025. aastal algava majandusaasta kohta.

Aruandluskohustuse edasilükkamise eesmärk on vältida tarbetuid kulusid ja liigset halduskoormust, eriti esmakordsete aruandluskohuslaste puhul. Võimaldada ettevõtetel paremini kohaneda majanduslike ja geopoliitiliste muutustega. Toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmist mõistlikul ja ettevõtetele jõukohasel viisil.

Samal ajal valmistab Euroopa Komisjon ette täiendavat muudatuste paketti, et kestlikkusaruandluse nõudeid edaspidi veelgi lihtsustada. Eesti seisab selle eest, et tulevikus oleks aruandlus vabatahtlik või vähemalt mitte sagedamini kui kord kolme aasta jooksul. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE).

Eelnõuga laiendatakse osalusvõimalusi kaitseväe tegevuses, et kaasata senisest enam reservväelasi, ajateenijaid ning kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Selleks muudetakse mitut seadust, sealhulgas kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseväe korralduse seadust. Muudatustega soovitakse suurendada paindlikkust ja tõhusust personali kaasamisel ilma vajaduseta suurendada tegevväelaste hulka rahuaja ametikohtadel.

Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt osaleda kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (RSO-del).

Eelnõu kohaselt laiendatakse ajateenijate võimalusi panustada kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Ajateenija peab andma selleks kirjaliku nõusoleku. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides, mis on väljaõppe seisukohalt väga väärtuslik.

Muudusettepanek tuleneb rangelt mereväe vajadusest ja ajateenijate osalemine muudel rahvusvahelistel missioonidel on välistatud. Eestis on kolmandik mereväe laevade meeskonnast ajateenijad. Eesti osaleb juba rohkem kui 20 aastat NATO alalise miinitõrje grupis, kus ka ajateenijad saavad mere- ja laevapraktikad. NATO on aga otsustanud liita need miinitõrjelaevad oma kiirreageerimisüksuse koosseisu, mistõttu formaalselt osalevad need laevad rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Kuna kehtiva seaduse järgi ei saa ajateenijad sõjalistel operatsioonidel osaleda, on tekkinud olukord, kus ajateenijate laevapraktika jääb miinitõrje grupi laevadel väheseks.

Eelnõuga antakse võimalus kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses olevatele töötajatele osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajalik väljaõpe. See aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab paremini kasutada olemasolevaid ressursse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu (666 SE).

Eelnõu kohaselt lõpetab valitsus tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu Valgevenega, mis kehtis alates 1998. aastast. Leping pidi soodustama investeeringuid kahe riigi vahel, kuid Valgevene on seda ühepoolselt rikkunud, peatades osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.

Arvestades Valgevene rolli Venemaa agressioonis Ukraina vastu, peab Eesti lepingu lõpetamist vajalikuks.

Pärast lepingu lõppemist maksustatakse mõlema riigi residentide tulu vastavalt nende riigisisesele maksuseadusele, ilma topeltmaksustamist vältiva kaitseta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. juunil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), millega lisatakse süsteemi meretransport, samuti tasuta heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Muudatustel on oluline majanduslik ja keskkonnamõju. Ettevõtete kulud võivad muudatustega suureneda, kuid samal ajal tekivad uued võimalused investeerida rohetehnoloogiatesse ning vähendada heitkoguseid.

ELi HKSi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Paiksete käitiste ja õhusõiduki käitajate halduskoormus seoses eelnõuga oluliselt ei muutu. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2. juunil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE).

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2, kuhu riigipühade nimekirja lisandub 1. juunil tähistatav Lastepäev.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel suureneb riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni, mis on näiteks võrreldav Euroopa Liidu riikide keskmise arvuga. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]