Hollandi koalitsioon varises kokku pärast Wildersi lahkumist

27. mail esitas parteijuht Wilders nimekirja nõudmistest Hollandi rändekriisi lahendamiseks, ähvardades valitsusest lahkuda, kui teised parteid selles küsimuses kurssi ei muuda.

3. juunil pidasid neli koalitsioonierakonda Wildersi nõudmiste arutamiseks viimase kohtumise, kusjuures kolm ülejäänud enamuserakonda teatasid, et nad ei soovi koalitsioonilepingut muuta.

Selle tulemusel otsustas PVV lahkuda, mis lõpetas sisuliselt peaminister Dick Schoofi administratsiooni ametiaja.

Pole selge, kas nüüd toimuvad uued valimised või mitte, kuid paljud vaatlejad eeldasid, et tulevane valitsus pöörab mõlemal juhul vasakule.

Kell 9.15 jagas Wilders uudist sotsiaalmeedias.

„Meie varjupaigaplaanidele allkirja ei antud. Põhiliinilepingu kohandamist ei toimunud. PVV lahkub koalitsioonist,“ kirjutas ta X-is.

„Me ei saanud teisiti teha. Lubasin valijatele kõige rangemat varjupaigapoliitikat, aga teile seda ei antud,“ lisas ta seejärel.

Wilders ütles, et teised parteid tahtsid, et tema minister Marjolein Faber teeks kogu töö ära, kuid keeldusid garanteerimast, et tema ettepanekud heaks kiidetakse.

Vahetult enne kohtumist ütles Põllumeeste-Kodanike Liikumise (BBB)  ​​juht Caroline Van der Plas, et kõiki Wildersi nõudmisi saab praeguse raamistiku piires täita.

Ta ütles, et tundub, et Wilders tahab niikuinii juhtme välja tõmmata, mida ta pidas hoolimatuks.

Tsentristliku NSC partei esindaja Nicolien Van Vroonhoven ütles, et see samm on arusaamatu.

Parempoolse PVV partei esindaja Dilan Yesilgöz oli nördinud ja ütles, et Wilders valis oma ego üldise avaliku huvi asemel.

"Ma olen hämmeldunud. Ta viskab parempoolse poliitika võimaluse käest. See on ülimalt vastutustundetu," ütles ta, lisades, et ta on vihane.

Varem oli ta süüdistanud rändeküsimuste kesistes tulemustes PVV rände- ja varjupaigaministrit Faberit.

Poliitiline analüütik Wilco Boom ütles avalik-õiguslikule ringhäälingule NOS: „Paistis, et kolm ülejäänud koalitsioonierakonda nõustusid Wildersile järele andma. Geert Wildersil oli suhtumine tee nii, nagu ma ütlen ja ilmselt olid nad sellest nüüd tüdinud,“ ütles ta.

Pärast koalitsiooni loomist PVV suure valimisvõidu toel on teised erakonnad aga teinud kõik endast oleneva, et parteid ohjeldada ja kaitsta õigusriigi põhimõtet. See tähendas, et enamik nendest ettepanekutest lükati kõrvale.

Seetõttu on koalitsioonil näiliselt puudunud dünaamilisus ning seda on iseloomustanud pinged ja sisevõitlused.

NSC juht Pieter Omtzigt otsustas isegi poliitikast lahkuda, öeldes, et ta kannatab läbipõlemise all ja ei suuda survega toime tulla.

Vasakliberaalse D66 partei esindaja Rob Jette ütles, et Wildersi samm ei üllata teda. „Kui seda poleks täna juhtunud, oleks see juhtunud järgmise paari nädala jooksul.“

Ta ütles, et PVV juht on ettearvamatu ja koostöö temaga ei hakka kunagi hästi toimima.

„Nägime enamasti palju nääklemisi ja kriise erinevates küsimustes. Väga vähe suuri sõlmi tekkis. Ja teised koalitsioonierakonnad on lasknud end Wildersil pantvangis hoida,“ ütles Jette.

Kristlik-Demokraatliku Partei (CDA) esindaja Henri Bontenbal ütles, et koalitsioon keeldus selle teema eest vastutust võtmast.

Hiljutised küsitlused on näidanud, et valitsevad erakonnad ei pruugi valimiste korral enamust saavutada. Eelkõige näis NSC partei olevat kokku varisenud, kuid ka PVV oli kahjumis.

Roheliste ja sotsialistide koostöö Groenlinks PvdA saavutas küsitlustes enim edu.