Õiguskomisjon saatis kirikute ja koguduste seaduse muudatustega täiskokku

Riigikogu õiguskomisjon viis tänasel istungil muudatused presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seadusesse ning saatis selle teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson toonitas, et julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ning seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust. „Kirikute ja koguduste seaduse muudatustega ei keelustata Eestis mitte ühtegi usutunnistust, ei lõpetata mitte ühegi kiriku, koguduse, kloostri ega koguduste liidu tegevust,“ rõhutas Timpson.

Esimehe sõnul laekus komisjonile tähtajaks üheksa muudatusettepanekut, millest neli esitas Keskerakonna fraktsioon ja viis õiguskomisjon Siseministeeriumi ettepanekute pinnalt. „Komisjon otsustas seadusest välja jätta juhindumise välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust, mis presidendi hinnangul on liiga laialt tõlgendatav. Samuti toetas komisjon Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut pikendada üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule,“ lausus Timpson. „Usun, et seaduse tekst on nüüd esialgsest parem.“

Komisjoni ettepaneku järgi muudetakse seaduse sõnastust selliselt, et kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Muudatusega jääb sättest välja usulise ühenduse keeld juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Samuti täpsustas komisjon, mida tähendab võimalik oht. Täiendatud sõnastuse järgi võib oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, usuline ühendus või vaimulik juht õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Lisatud on lauseosa „õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele“.

Komisjon kuulas ära Siseministeeriumi nõunike kommentaarid ning otsustas saata seaduse koos muudatustega täiskokku teisele lugemisele 11. juunil. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis toimub kolmas lugemine komisjoni ettepaneku järgi 19. juuni täiskogu istungil.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]