Prantsusmaa hoiatab: Brüssel kohtub islamistidega – Muslimi Vennaskond imbub EL-i

Brüssel toetab islamistlikke organisatsioone isegi rahaliselt – näiteks pearäti propageerivate kampaaniatega.

Pariisis lööb häirekellad tööle üks raport: Prantsuse siseministeerium hoiatab uues analüüsis Muslimi Vennaskonna süstemaatilise infiltratsiooni eest nii Prantsusmaal, kui ka Euroopas. Eriti plahvatusohtlik on see, et  väidetavalt toetas Euroopa Liit islamistlikke organisatsioone maksumaksja rahaga.

President Emmanuel Macron on lasknud toimikut juba julgeolekukabinetis arutada ning Pariis plaanib juunis esitada konkreetsed meetmed. Siseminister Bruno Retailleau kutsub nüüd üles otsustavatele tegudele islamismi vastu – ja hoiatab tõsise ohu eest vabariigi ühtekuuluvusele.

Muslimi Vennaskond ei taotle vägivaldset kukutamist – pigem taotleb see sihipärast ja sageli varjatut imbumist riigiinstitutsioonidesse pikaajalise eesmärgiga muuta need šariaadiseaduste järgi, hoiatab Pariis. Seda meetodit, mis algselt tulenes trotskistlikest strateegiatest, kirjeldatakse aruandes kui „entrismi“ – „topeltdiskursuse tehnikat, mille abil nad varjavad oma tegelikke kavatsusi, teeseldes, et jagavad lääne ühiskonna reegleid ja põhimõtteid“.

Kõrge julgeolekuametniku sõnul on tegemist „salajase ühinguga, millel on kraadid ja auastmed“, mis on maskeeritud legaalseks võrgustikuks. Strateegia on selge: diskreetne lobitöö, ohvri diskursus ja järkjärguline võimu haaramine valimisnimekirjade, vabaühenduste ja usuinstitutsioonide kaudu. Aruandes räägitakse „pikaajalisest vallumisprotsessist sotsiaalse tunnustuse, ohvriks langemise ja islamofoobias süüdistuste kaudu“.

Aruandes esitatud arvud on murettekitavad: Prantsusmaal on umbes 140 mošeed, 20 sihtasutust, 114 koraanikooli ja 21 islami erakooli otseselt või kaudselt seotud Muslimi Vennaskonnaga. Eriti plahvatusohtlik: mõjutatud on isegi riiklikult rahastatav imaamide koolitusasutus – see, mida president Macron esitles 2020. aastal islami radikaliseerumise vastase näidisprojektina.

Aruandes näidatakse ka, et kunagi keelatud „Prantsusmaal tegutsev islamofoobiavastane komitee” (CCIF) jätkab Belgias tegutsemist uue nime (CCIE) all – ilma vaidlustamata.

Aruandes mainitakse Austriat otsesõnu kui "Vennaskonna ajaloolist tugipunkti", mis on tihedalt läbi põimunud Saksa stseeniga, osaliselt eristamatu. Liikumine on selles riigis loonud tiheda võrgustiku, mis koosneb klubidest, organisatsioonidest ja haridusasutustest.

Nimetatud on Liga Kultur Verein (Viin ja Graz), Austria Islamiühing ja Austria Moslemi Noored (MJÖ) – eriti viimane on seni jõuliselt eitanud igasugust seost Moslemi Vennaskonnaga. Aruandes esitatakse aga konkreetsed arvud: Vennaskonna tuumik Austrias koosneb umbes 100 füüsilisest ja juriidilisest isikust.

Aruandes kritiseeritakse avalikult ELi institutsioonide koostööd Muslimi Vennaskonnaga seotud organisatsioonidega. See on eriti suunatud FEMYSO-le, mis on Euroopa moslemi noorte- ja üliõpilasorganisatsioonide võrgustik, mida aruanne loeb Muslimi Vennaskonna võrgustiku osaks.

Aastatel 2007–2022 liikus FEMYSO-le üle 210 000 euro ELi rahastust. Organisatsioon mitte ainult ei esinenud ELi reklaamfilmis, vaid toetas ka Euroopa Nõukogu kampaaniat loosungiga "Vabadus peitub hidžabis". Süüdistus oli, et Brüssel propageerib aktiivselt islamistlikku tegevuskava.

Prantsuse islamiõpetlane Florence Bergeaud-Blackler, kes on pärast ähvarduste saamist politseikaitse all olnud, on aastaid kritiseerinud ELi: „Brüsseli ökosüsteem soodustab sellist naiivsust. Poliitikud ei taha isegi teada, kellega nad tegemist teevad.“ Üks probleem, ütleb ta, on see, et „Moslemi Vennaskond ei tunnista kunagi, et nad on Moslemi Vennaskond.“ Lisaks on poliitikud argpüksid: „Paljud Euroopa poliitikud ei võta ähvardust tõsiselt – kartuses kaotada moslemite hääli.“

Prantsusmaa nõuab nüüd otsustavaid vastumeetmeid – eriti seoses 2026. aasta kohalike valimistega. Eesmärk: takistada islamistlike valimisnimekirjade mõju. Aruande kohaselt on Moslemi Vennaskond juba paigutanud kandidaate äärmusvasakpoolsetesse parteidesse vastutasuks moslemikogukonna häälte eest.

Siseminister Retailleau nõuab uurimisi islamistlike rahastajate, näiteks Katarist ja Türgist pärit rahastajate vastu, luureteenistuste ja prokuratuuri ühist rakendamist islamistlike struktuuride vastu ning kõigi ministeeriumide koordineerimist "islamismivastases üksuses" – terrorismivastaste üksuste eeskujul.

Aruandes pakutakse välja ka Austria mudelil põhinev spetsiaalne poliitilise islami dokumentatsioonikeskus, mida aruandes kiidetakse.