Imeline poliittehnoloogia

 Ent see pole ainus põhjus, mis murendab usaldust prokuratuuri, politsei ja kohtuvõimu vastu. Eesti õigussüsteemis märkab juba pikemat aega allavandumist poliittehnoloogilisi mänge harrastavatele jõududele, sest mille muu, kui peenhäälestatud tehnoloogilise uduga võib seletada Tartu aselinnapea seitsme eurose juukselõikuse ennastunustavat uurimist ning väsimatud soovi pankur Pruunsild ükskõik kui naeruväärse süüdistusega kohtusse vedada.

Glebova nullimine.

Poliitittehnoloogilise õigusloome üheks värskemaks näiteks on nüüd juba endise Tondiraba jäähalli direktrissi Elena Glebova ümber toimuv. Ei taha siin vaielda negatiivsete hinnangutega Glebova tööle, sest eks kriitikat Tondirabas toimuva suhtes oli kuulda juba aastaid. Pigem peaks avalikkusele huvi pakkuma seik, et pea aasta peale Keskerakonna võimult kukutamist, püsis väidetav erakonna soosik Glebova ikka ametis ja sooritas väidetavalt valgustkartvaid tegusid. Kui ajakirjanikud selle kohta linnapeana asjatavalt sotsiaaldemokraat Ossinovskilt küsisid, ei osanud see tegelane midagi vastata. Ajas vaid mingit valvepoliitiku stampsõnavara kasutavat jura, kuidas politseiga koostööd tehes on suli nüüd paljastatud ja kogu inimkond õnnelik.

Vaadates, miks Glebovat aga seni uurimisorganite poolt ei puudutatud, selgub hämmastav tõsiasi. Teda ei häiritud, kuna see polnud linnavalitsusele kasulik. Nimelt sai Glebovast juulis 2024 taristuministriks siirdunud Vladimir Sveti asemel linnavolikogu liige. Koalitsioonile oli lausa kingituseks saada linnavolikogus lisahääl, sest kuigi Glebova kuulus jätkuvalt Keskerakonda, sai teda senist töökohta säilitades panna koalitsiooni poolt hääletama, sest kes see tööandjaga ikka raksu tahab minna, kui sellega kaasneb oht päris kopsakast palganumbrist ilma jääda. Eesti poliitikud mõtlevad ju esmalt ikka enda heaolule ja alles siis põhimõtetele, mida sõnades esindatakse. 

Nii võis Glebova linnavolikogus ossinovskilike eelnõude poolt hääletades end küllaltki kindlalt tunda. Mis kõige kummalisem, et kuni Sveti volikokku naasmiseni, peale märtsis toimunud sotside valitsusest minemakihutamist, ei tundnud Glebova vastu huvi ka õiguskaitseorganid. Vähemalt mitte sel määral, et midagi tõsist ette võtta. Nüüd, kui 2024 nipsust keskerakondlasest veendunud sotsiks muteerunud Svet uuesti volikogu pingile potsatas, muutus Glebova linnavõimule üleliigseks ning oh üllatust, korraga käivitus uurimine ja juba 24. aprillil esitas korruptsioonikuridegude büroo Glebovale kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises ja soodustuskelmuses. Samal päeval sai ta sule sappa ka direktrissi ametist. Kui politsei ja poliitilised ringkonnad taolises unisoonis tegutsevad, tekitab see kahtlusi, ent vastuseid pole mõtet oodata, sest ebameeldivaid asju saab Eestis lausa 75 aastaks kenasti salastada.

Laaneti juhtum.

Üha enam on hakatud tegema oletusi õiguskaitseorganite allumisest riigi poliitilisele eliidile. Muidugi ei koti see tõelisi isandaid, ent paneb siiski mõtlema, kuidas ebamugavad kahtlused summutada. Nii ongi nüüd õigusvalgusesse tiritud Reformierakonnas oma teravate ütlemiste ja rahulolematusega ebapopulaarseks muutunud Kalle Laanet. Iga maletaja teab, et suure mängu nimel tuleb ohverdada mõni vigur. Selle tarkuse on omaks võtnud ka Reformierakonna mängurid.

Enam kui aasta eest pidi Laanet taanduma kuluhüvitise skandaali tõttu justiitsministri ametist. Eks 14 000 eurose hüvitise sahker-mahkeri abil oli hõlbus endine miilits, kes erakonna sees üha häälekamaks muutus, kenasti paika panna. Laanet mõistis vihjet ja pidas terve aasta madalat profiili. Ent see teda ei päästnud ja nüüd plaanitakse viia läbi tõeline näidisprotsess, mille järel võib öelda, et jutud sellest, nagu reformierakondlaste kuritegusid ei uuritaks, ei vasta tõele. "Üks kurjategija oli meie ridadesse eksinud, ja seegi oma halvad kombed õppinud Keskerakonda kuuludes, kui savisaarlik saamahimu talle verre imbus," võivad reformierakonna kõneisikud peale Laanetiga arveteõiendamist kuulutada. Ja proovige sellele vastu vaielda! Vat nii tehakse meie allakäiva majandusega kodumaal osavaid poliitilisi spinne.

Suslov isiklikult segaduses.

Reitingu allakäik on pannud Reformierakonna tõsiselt muretsema, sestap siis otsitaksegi võimalusi, kuidas sulavat toetust ükskõik mil viisil turgutada. End riigi auks, mõistuseks ja südametunnistuseks pidava erakonna peataolekut kinnitab peasekretär Timo Suslovi mõtlematult närviline reaktsioon ühiskonnainstituudi tellitud uuringule, mis tema sõnul eksitab avalikkust.

Suslovit tsiteerides on ühiskonnauuringute instituudi tellitud uuringutes Reformierakonna toetus olnud viimasel kuuel nädalal vastavalt 18,1 protsenti, 17,5 protsenti, 20,2 protsenti, 19,4 protsenti, koolivaheaja nädalal enne suurt reedet 17,9 protsenti ning viimasel nädalal ootamatult 12 protsenti. Kui ühel nädalal on valimis või arvutustes nii suur kõikumine, siis mõjutab see mugavalt kohe tervet kuud ehk nelja nädala keskmist," kurdab nördinud peasekretär, viidates probleemidele uuringute läbiviimisel, sest tema arvates väärib susserdav ja rahvast maksudega kottiv empaatiavaba poliitühendus paremat kohtlemist.

Meenutaks siinkohal vana tarkust, et pole mõtet kiruda peeglit, kui endal lõust viltu. On aeg tõsiselt võtta käsile läbi poliittehnoloogiliste soperdiste Eesti poliitika allakäigule suunanud jõud ning õiguskaitseorganitel näidata selgroogu, lõpetades ajal, mil ohtlikud vägivallateod võtavad üle riigi hoogu, ressursside raiskamine küsitavates huvides poliitiliste käkkide sepitsemisele.

- Vsevolod Jürgenson