OSCE/ODIHR-i hinnang Eestis kasutatava internetihääletuse õiguslikule regulatsioonile

Dokument on 30 lehekülge pikk ja vajab veel põhjalikku läbitöötamist, aga siin on minu esialgne kokkuvõte esitatud kriitikast.

(1) Puudujäägid õigusraamistikus ja protseduurides

Õigusliku selguse nappus. Kuigi 2024. aasta seadusemuudatused parandasid olukorda, ei reguleeri seadus endiselt piisavalt täpselt, kuidas rakendatakse internetihääletuse kontekstis valimispõhimõtteid – üldisus, võrdsus, salajasus ja valimisvabadus.

Ebaselged otsustusreeglid. Puuduvad selged kriteeriumid, mille alusel võib Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) peatada, katkestada või tühistada e-hääletuse või lubada hääletamist mobiilseadmetes.

2. Ebapiisavad tagatised hääletussalajasuse ja aususe jaoks

Surve ja rühmahääletuse riskid. Muret tekitavad olukorrad, kus hääletatakse grupis (nt hooldekodudes) ja salajasust ei suudeta tagada.

Puuduvad hääletaja teavitused ja kinnitused. Seadus ei nõua, et valija kinnitaks hääletamist privaatselt ja vabatahtlikult ega juhenda teda selle vajalikkusega seonduvalt.

Järelkontrolli puudumine. Seadus ei kohusta VVK-d ega valimisteenistust valimiste järel auditeerima võimalikke rikkumisi hääletamise salajasuse osas.

3. Piiratud läbipaistvus ja avalik järelevalve

Vähene vaatlejate kaasamine. Seadus ei täpsusta, kuidas ja mil määral saavad vaatlejad jälgida ja kontrollida internetihääletust.

Avaliku arutelu puudus. Hiljutiste muudatuste puhul ei toimunud piisavalt laiapõhjalist arutelu selle üle, kuidas tõlgendada põhiseaduslikke valimispõhimõtteid digikeskkonnas.

4. Tehnilised ja turvalisusega seotud probleemid

Ebaselged nõuded turvalisusele ja kontrollitavusele. Kuigi tehti edusamme küberjulgeoleku osas, ei sätesta seadus piisavalt ajakohaseid tehnilisi ja protseduurilisi nõudeid.

Kontrollitavuse standardite puudumine. Seaduses pole piisavalt selgelt määratletud individuaalset ja üldist kontrollitavust ega seda, kuidas tagada hääletuse sunni- ja pettusekindlus.

5. Kaebuste esitamise ja sanktsioonide puudujäägid

Kaebuste süsteemne reguleerimata jätmine. Puudub konkreetne mehhanism internetihääletuse rikkumiste kohta avalikes huvides kaebuste esitamiseks, samuti puuduvad sobivad tähtajad ja tõendamisreeglid.

Kriminaalvastutuse ebapiisavus. Kehtiv karistusseadustik ei reguleeri piisavalt spetsiaalseid e-hääletusega seotud rikkumisi.

6. Poliitiline lõhe ja usaldusprobleemid

Parteiline polariseerumine. Osa opositsiooniparteidest peab internetihääletust kallutatuks ning avalik usaldus on langenud.

Eestis Andres Aule/Jaak Valge/Arvo Alleri kutsel E-valimisi hindamas käinud OSCE/ODIHR on valmis saanud oma hinnangu Eestis kasutatava internetihääletuse osas ja see on väga kriitiline.

OECD poolt mainitud probleemid langevad märkimisväärses osas kokku Eestis juba aastaid E-valimiste osas opositsioonierakondade poolt rõhutatud probleemidega, seega on siiani Reformierakondlike valitsuste ja valimisteenistuste poolt seni ajakirjanduses marginaliseeritud kriitika saanud nüüd hinnangulise aluse selle valdkonna rahvusvaheliselt ekspertorganisatsioonilt.

Sisuliselt tähendab see, et nii tänase kui eilse valitsuse legitiimsus on vähemalt mingis osas tõepoolest kaheldav, kuna läbi viidud valimiste protsess sisaldas olulisi probleeme.

Kremli ööbikud oksal.

Martin Helme: ODHIRi raport toetas meie seisukohta, et e-valimised ei ole vaadeldavad