Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Riigikogu võttis täna vastu konkurentsiseaduse muudatused ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse.

Vastu võeti valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (609 SE), millega võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.

Seadusega luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude valdkondadega, kus Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks haldustrahvi rakendada. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks on Konkurentsiamet, kes teeb seda haldusmenetluse korras. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.

Konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatakse kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. Samuti ei ole konkurentsialased rikkumised tulevikus enam kuriteod ja sellega kaob vajadus valida kriminaal- ja väärteomenetluse vahel.

Seadus asendab märtsi lõpus valitsuse poolt tagasi võetud eelnõu, milles sisaldunud haldustrahvi regulatsioon ja enesesüüstamise sätted tõid kaasa palju vastuväiteid õigusvaldkonna spetsialistidelt, misjärel valitsus otsustas eelnõu põhimõtteliselt muuta ja pakkuda välja konkurentsirikkumiste puhul olemasolevatel menetlustel tugineva käsitlusviisi.

Riigikogu viis majanduskomisjoni ettepanekul seadusesse sisse mitmeid muudatusi, mis tulenesid Eesti Advokatuurilt, Konkurentsiametilt ja teistelt huvigruppidelt saadud tagasisidest ja komisjoni töörühmas toimunud aruteludest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Marek Reinaas (E200).

Lõpphääletusel oli seaduse poolt 66 ja vastu 15 Riigikogu liiget.

Vastu võeti valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (554 SE), mis sätestab esimest korda seaduse tasemel teaduseetika üldised põhimõtted ja kohustused ning Eesti Teadusagentuuri ülesanded selle korraldamisel. Teadusagentuuri juurde luuakse teaduseetika komitee, mis hakkab kooskõlastama näiteks inimuuringute läbiviimist.

Seadusega korrastatakse teaduse riigipoolset rahastamist. Senine baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks, mis jaguneb baasrahastuseks ja tulemusrahastuseks. Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Olulise muudatusena jaotatakse tegevustoetuse maksmine edaspidi kahe ministeeriumi vahel – riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste tegevustoetust maksab ka edaspidi Haridus- ja Teadusministeerium, erasektori teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse maksmine läheb üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Menetluse käigus täiendati seadust sättega, mis näeb ette, et asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb vähemalt 70 protsendi ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30 protsendi ulatuses tulemusrahastuseks.

Kõik teadus- ja arendusasutused peavad tegevustoetuse ja riiklike uurimistoetuste saamiseks olema positiivselt evalveeritud. Evalveeritud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadustöö kvaliteedi hindamine toimub edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames, et vähendada õppeasutuste hindamistega seotud koormust ja bürokraatiat.

Uuendatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilist juhtimist. Valitsusele nõuandva teadus- ja arendusnõukogu töölauale jõuab selgemalt innovatsioonipoliitika. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele nõuandvate teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse ministeeriumite ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi. Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus. Täiendatatakse ka innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse osaliste, teadlaste, samuti üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tava termineid. Seadus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril.

Lõpphääletusel oli seaduse poolt 73 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Teie lugemise läbis valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE), millega täiendatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) andmekogu andmetöötluse funktsioone. Selleks et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, milliseid andmeid kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.

Eelnõuga parandatakse RABi järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üks olulisem muudatus on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.

Samuti ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.

Ühtlasi võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RABi järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega.

Teise lugemise eel esitas rahanduskomisjon juhtivkomisjonina eelnõule kuus muudatusettepanekut. Neist olulisim muudatus puudutab RABi aruandluskohustust – eelnõu järgi esitab RAB üks kord aastas ülevaate oma ülesannete täitmise (sh juhtumite avamise arvu ning nende põhjendatuse) kohta Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile. Selle kaudu tagatakse parlamendile ja avalikkusele suurem kindlus, et RABis tegeletakse juhtumite uurimisega riskipõhiselt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE), Lauri Laats (KE), Andrei Korobeinik (KE), Rain Epler (EKRE), Varro Vooglaid (EKRE), Peeter Ernits, Vadim Belobrovtsev (KE), Urmas Reinsalu (I) ja Kalle Grünthal.

Isamaa, Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonide ettepanku poolt eelnõu teisel lugemisel tagasi lükata hääletas 22 ja vastu oli 48 Riigikogu liiget.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) arutelu. Eelnõu valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.

Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.

Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.

Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist 1 kuu + 8 päeva.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal.

Ühe eelnõu esimene lugemine lükkus edasi

Samuti istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homsele istungile valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) arutelu.

Eelnõuga omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste. Nendeks on: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele.

Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0;  vanemõpetaja 1,1;  meisterõpetaja 1,3.

Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.

Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]