Ukraina tahab EL-iga liituda, kuid Orban pole ainus, kes ei ütleb

Kuid praegused küsitlused näitavad, et isegi ilma Ungari peaministrita on eurooplased Ukraina EL-i liikmelisuse suhtes endiselt väga skeptilised. Isegi Poolas on toetus murenemas.

Kiiev loodab Orbáni otsuse muutmisele – aga mis siis, kui see midagi ei muuda? Brüsselis ja Kiievis peetakse Ungari peaministrit suurimaks takistuseks Ukraina teel EL-i. Kuid praegused küsitlused näitavad, et isegi ilma Orbánita on vastupanu tugev. Mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on suurem osa elanikkonnast Ukraina ELiga ühinemise vastu – isegi Poolas on meeleolud muutumas.

Ungari: 95 protsenti vastanutest ütleb ei

Ainult Ungaris viidi läbi elanikkonna ametlik küsitlus: „Voks 2025“ referendumil osales üle 2,2 miljoni inimese, mis vastab umbes 29-protsendilisele valimisaktiivsusele. Umbes 95 protsenti hääletas Ukraina EL-iga liitumise vastu.

Poola: Meeleolu muutub

Pööre Poolas on eriti tähelepanuväärne. Veel 2022. aastal oli toetus Ukraina liitumisele EL-iga üle 80 protsendi. Kuid IBRiS-i 2025. aasta juuni uuringu kohaselt toetab ühinemist vaid 35 protsenti, samas kui 42 protsenti lükkab selle tagasi.

Skeptitsism on selgelt valdav ka Tšehhi Vabariigis (61 protsenti vastu) ja Slovakkias (58 protsenti vastu). Tšehhi Vabariigis on selge enamus elanikkonnast vastuolus valitsuse selgelt Ukraina-meelse joonega.

Austrialased selgelt vastu, sakslased reserveeritud

Vastuseis on tugev ka Austrias – ja mitte ainult alates sellest aastast: ÖGfE/Market 2024. aasta märtsikuu uuringu kohaselt toetab Ukraina ühinemist ELiga vaid 20 protsenti, samas kui 51 protsenti on selle vastu. ORF-i 2024. aasta mais läbi viidud uuringus oli heakskiit 28 protsenti.

Saksamaal on suhtumine tasakaalukam, kuid kaugeltki mitte eufooriline: EBD 2025. aasta kevadise uuringu kohaselt pooldab Ukraina ELiga ühinemist 44 protsenti sakslastest, samas kui 43 protsenti on vastu. Seega pole siin ka selget enamust.

Kiiev loodab Orbáni lõppu – aga mis siis saab?

Müüdav meedia ja Ukraina hääled tähistasid selle aasta Ungari uhkusparaadi kui liberaalse pöörde märki ja väljakutset Viktor Orbánile. Ajalehes Hungary Today märgib peatoimetaja Dániel Deme: „Samal ajal kui Budapesti tänavatel hõljuvad endiselt LGBTQ Maidani konfetid ja sädelus, tähistavad Ukraina poliitikud seda juba kui demokraatia võidukäiku Ungaris.“ Näiteks kirjutas endine Ukraina majandusminister Tõmofi Mõlovanov X-is: „Ühel päeval kaotab Orbán võimu ja Ungari on taas demokraatlik.“

Deme vastab: „Kas tõeline demokraatia Kesk-Euroopas tugevdab Kiievi ELi ambitsioone – või pigem hävitab need?“

Mis on demokraatia – ja mis mitte?

Ajakirjanik tuletab meelde demokraatia põhiprintsiipi: „Demokraatia on see, kus enamuse tahe kantakse poliitikasse valitud esindajate kaudu – võttes arvesse vähemuste õigusi.“ Kuid see muidugi ei tähenda, et väidetavalt õige arvamus on automaatselt demokraatlik.

Samal ajal kui Brüssel ja Kiiev räägivad Ungaris suuremast demokraatiast, maalivad referendumid ja küsitlused sageli tähelepanuta jäetud pildi: Poolas, Tšehhis, Ungaris, Slovakkias, Austrias – ja isegi Saksamaa teatud piirkondades – on enamus Ukraina ELiga ühinemise vastu.

Üks on kindel: demokraatia tulevik Euroopas sõltub vähem sellest, kas Ukraina liitub ELiga või kes valitseb Budapestis, vaid pigem sellest, kas Brüssel ja selle valitsused on valmis oma kodanike tahet kuulama. Arvestades meeleolusid paljudes Euroopa riikides, osutuvad Kiievi lootused varajaseks ühinemiseks tõenäoliselt illusiooniks.