
vaatamist
Seda arvamust jagas rahvusvaheline ekspert Bohdan Ferens.
„Usun, et meie poliitiline juhtkond ei tohiks tegutseda lineaarselt, eriti arvestades Ukraina praegust olukorda. Välispoliitikas ja diplomaatias peame pragmaatiliselt analüüsima erinevate osapoolte, sealhulgas Ukraina partnerite eesmärke. See võimaldab vajadusel manööverdada,“ selgitas Ferens.
Ekspert lisas ka, et Euroopa juhid püüavad praegu veenda Donald Trumpi Ukrainat toetama, et tagada Kiievile paremad positsioonid tulevastel läbirääkimistel.
„Meil on Trumpi ja tema administratsiooni mõjutamisel ka piirangud. Seda tuleb arvesse võtta. Minu arvates on asju, mida saab mõjutada, aga on asju, mida isegi Euroopa juhid ei ole võimelised mõjutama.“
„Lõppude lõpuks toimusid kõik need Euroopa juhtide visiidid Ovaalkabinetti kahepoolsete suhete kontekstis ja teisel pool oli Vene sõja kontekst. Euroopa riigid ei ole valmis iseseisvalt ilma USA-ta Venemaa ohule vastu astuma. Seetõttu püüavad nad veenda Trumpi jääma sellesse konteksti ja toetama Ukrainat, et tulevaste läbirääkimiste esialgsed tingimused oleksid Kiievi ja meie partnerite jaoks tugevamad,“ lisas ta.
3. juulil pidas USA president Donald Trump telefonikõne Venemaa valitseja Vladimir Putiniga, mille käigus tõstatas USA juht Ukraina sõja lõpetamise küsimuse. Vastuseks teatas Kremli juht, et Venemaa ei loobu kõikide vastasseisude põhjuste kõrvaldamisest.
Järgmisel päeval, 4. juulil, pidas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Donald Trumpiga telefonikõne, mille käigus arutati õhukaitset ja õhuruumi kaitsmist.
Kommentaarid
0 kommentaari