Eesti rahvas pole kaitstav liik, kuigi maapiirkonnad tühjenevad tuuleparkide tõttu
Uute tuulegeneraatorite kõrval nõutakse ka juhitavat võimsust, kuid selle maksumus jääb tarbijale.

Arendajad lubavad akulahendusi, kuid tuulevaikus võib kesta kauem, kui aku kestab.

Miks kaitstavate liikide hulka pole arvatud eesti rahvast? Kui metsis minema läheb, siis on suur häda käes, aga kui inimesed minema lähevad, siis probleemi ei ole, arutleb Lauri Vahtre.

Hiljuti tuli uudis, et Saksamaa asus demonteerima oma esimest – samas kõigest 15 aasta vanust – meretuuleparki. Põhjus oli lihtne, subsideerimisperiood sai läbi, rahakraan keerati kinni ja korraga olid need monstrumid kahjumlikud. Nii kallis elekter lihtsalt ei läinud kellelgi enam piltlikult öeldes kõrist alla. Tuuleenergia entusiastid muidugi kinnitavad, et leitud on uued tehnoloogiad, mis on palju tõhusamad ja seega on meretuuleparkidel tulevikku.

Ärge seda uskuge. Mereõhumüüjad ei oleks seda ootamatult haihtunud 2,6 miljardit igatsenud, kui neil nii vägevad tehnoloogiad oleks. Aga tegelikult ei maksa seda uskuda ka maatuuleparkide puhul. Teile puhutakse lihtsalt hambasse. Näiteks vaikitakse maha tõsiasi, et iga uus generaator vajab ka vastavat kogust juhitavat võimsust, et ei juhtuks see, mis juhtus Hispaanias. Kes tagab? Kes maksab? 

Hiljaaegu Märjamaa rahvamajas toimunud koosolekul, mis rõhuvat enamikku Märjamaa vallavolikogu liikmetest absoluutselt ei huvitanud, teatas üks kirjanduslike annetega arendaja, et pole probleemi – juhitav võimsus saab tagatud… akudega, mis suudavad generaatorit asendada neli tundi. 

Millest tuleb järeldada, et arendajatel on kokkulepe kliimaministeeriumiga, kui mitte ilmataadiga isiklikult, et tuulevaikus üle nelja tunni ei kesta.

marten
Kinnitatud konto

Ka pimedus liigub valguse kiirusega

Sinu reaktsioon?


Sulle võib ka meeldida

Kommentaarid

https://www.ajajoon.com/assets/images/user-avatar-s.jpg

0 kommentaari

Kirjuta esimene kommentaar!