SÕDA UKRAINAS: Kuidas Prantsusmaa tarnis Venemaale relvi kuni 2020. aastani

See varustus on võimaldanud Vladimir Putinil moderniseerida 1000 tanki, hävituslennukit ja lahingukopterit ning neid on võimalik kasutada Ukraina konfliktis.

Tema nägu oli ilmetu, toon tõsine. 2. märtsil 2022, kümme päeva pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse, pöördus president Emmanuel Macron Prantsuse rahva poole. „Putin valis sõja,“ kuulutas ta 21 miljonile vaatajale, kes tema kõnet otseülekande vahendusel jälgisid. 

„Vene väed on pommitanud Kiievit ja piiranud sisse suuri linnu. Sadu Ukraina tsiviilisikuid on tapetud.“ Sama süngel toonil lisas ta: „Me seisame Ukraina kõrval.“ Prantsusmaa oli oma poole valinud.

Sel õhtul jättis Emmanuel Macron mainimata olulise detaili: fakti, et aastatel 2015–2020 relvastas Prantsusmaa salaja Venemaad. See on paradoksaalne, arvestades, et Prantsuse president on aastaid rahvusvahelisel areenil olnud hõivatud, otsides Ukraina küsimuses diplomaatilist, mitte sõjalist lahendust.

Salastatud dokumendid, mida on kinnitanud avalikult kättesaadavad andmed, näitavad, et alates 2015. aastast on Prantsusmaa väljastanud Venemaale 76 ekspordilitsentsi sõjavarustusele koguväärtusega 152 miljonit eurot. See arv ilmneb Prantsuse parlamendi viimasest relvaekspordi aruandest, kuigi relvade tüüpe seal üksikasjalikult ei ole kirjeldatud. Uurimise kohaselt olid nende lepingute peamised kasusaajad Prantsuse lennundus- ja kaitseettevõtted Thales ja Safran, milles Prantsuse riigil on suur osalus. Tehingud hõlmavad enamasti tankide termokaameraid ning Venemaa hävitajate ja ründekopterite navigatsioonisüsteeme ja infrapunadetektoreid.

Ometi kehtestas Euroopa Liit 1. augustil 2014 Venemaale relvaekspordi embargo. See samm astuti kuude pikkusele pingele Ukrainas. 2014. aasta veebruaris annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare, vaid kaks kuud pärast seda, kui Venemaa armee sisenes Ida-Ukraina Donbassi piirkonda Venemaa-meelsete separatistide toetuseks. Sama aasta juulis tulistati piirkonna kohal raketiga alla Boeing 777 reaktiivlennuk, mille pardal oli 298 tsiviilisikut. Venemaad kritiseeriti selle eest, süüdistades teda relvastatud konflikti õhutamises.

Euroopa partnerite ja Ameerika Ühendriikide surve all tühistas Prantsusmaa president François Hollande 2015. aastal kahe Mistral-klassi dessantlaeva kavandatud müügi Venemaale. Kuid järjestikused Prantsuse valitsused esimese presidendi Hollande'i ja seejärel president Macroni juhtimisel pidid ära kasutama Euroopa embargos olevat lünka: see ei olnud tagasiulatuv. Seega võisid kõik enne embargo kehtestamise otsust allkirjastatud lepingud kehtima jääda.

Lisaks sellele eksporditi varustust garantiiga, teisisõnu, Prantsuse tootjad olid kohustatud hooldama mitu aastat pärast tarnimist, kui Prantsusmaa ei peatanud nende ekspordilitsentsi.

See Prantsusmaal toodetud sõjavarustus aitas Venemaa juhil Vladimir Putinil aastate jooksul oma relvajõude moderniseerida ja seda võidi juba Ukraina sõjas kasutada.

Nii võis see olla näiteks 4. märtsil Zaporižžja linnas. Sel päeval toimusid lahingud Euroopa suurima tuumaelektrijaama lähedal. Ühes hoones puhkes tulekahju. Ükski reaktor ei saanud tabamust, kuid järgmisel päeval süüdistas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Kremlit „tuumaterrori“ kasutamises. Võitluse esirinnas olevad tankid „teadsid, mida nad sihikule võtsid“, kuna nad olid „varustatud termokaameratega“, ütles ta videos. On võimalik, et need termokaamerad kannavad kaitsefirmade Thales ja Safran nimesid.

Prantsuse ministeeriumidevahelise asutuse Secretariat Général de la Défense et de la Sécurité Nationale (SGDSN) – mis koordineerib riigikaitse- ja julgeolekupoliitikat – 2016. aasta mais avaldatud salastatud raporti kohaselt pidi umbes 121 Catherine XP termokaamerat minema „Vene armeele“. Neid tarneid ei peatatud kunagi. Admetele tuginedes olid need kaks Prantsuse relvatööstuse raskekahurväelast 2020. aastaks müünud ​​Venemaale kokku 800 seda tüüpi kaamerat.

2012. aastal sõlmis Thales Venemaaga lepingu „Catherine FC“ ja „Catherine XP“ kaamerate tarnimiseks. Ettevõtte veebisaidi andmetel võimaldavad need kaamerad tänu nende eraldatavale soojusele tuvastada inimesi öösel ja tuvastada tanki mitme miili kaugusel. Thalesi sõnul on selle eeliseks see, et vaenlase sõidukit saab rünnata „piisavalt kaugelt, et tagada esimese löögi eelis“.

Vene armee on neid kaameraid juba kasutanud Donbassi piirkonna sissetungi ajal 2014. aastal. Seda näitavad ukrainlaste tehtud fotod Vene T72 tanki sisemusest. Andmete järgi tarniti 2019. aastal Prantsuse riigi õnnistusel veel 55 kaamerat.

Thales'i varustus filmitud 2014. aastal Ukraina Donbassi oblastis mahajäetud Vene T-72 tanki sees

Safran ei jäänud alla. Oma tütarettevõtte Sagem kaudu sõlmis kontsern 2013. aasta novembris ka lepingu Vene armeega „MATIS STD” termokaamerate müügiks. Vaatamata Donbassi sissetungile 2014. aastal ja Vladimir Putini ilmsele soovile Ukrainat hõivata, ei takistanud Prantsuse valitsus nende tarnete jätkumist. Prantsuse ministeeriumidevahelise komitee CIEEMG, mis uurib sõjavarustuse eksporti, 2016. aasta mais avaldatud salastatud aruande kohaselt pidi Safran Venemaale tarnima veel 211 MATIS termokaamerat. Dokumendis on kirjas, et lepingu väärtus oli 12,8 miljonit eurot.

Neid kaameraid kasutati kolme erinevat tüüpi Vene tanki moderniseerimiseks: T-72, T-90 ja T-80BVM. Need on tankid, mida praegu Ukraina rindel kasutatakse. Sotsiaalmeedias levitatud piltidel on näha mitut Ukraina armee poolt hävitatud T-72 ja T-80BVM tanki.

On filmitud, kuidas T-90 tankid tulistavad elamurajoonide akende all Borodjankas, umbes 50 kilomeetri  kaugusel Ukraina pealinnast Kiievist.

I've geolocated this video reportedly from today showing Russian tanks firing off round in Borodyanka - outside of Kyiv, Ukraine.

📍50.643453,29.933470 pic.twitter.com/7bKOfNepVe

— Moshe Schwartz (@YWNReporter) February 28, 2022

Hävituslennukid

Venemaa relvajõud saavad nii õhus kui ka maal toetuda uusimale Prantsuse tehnoloogiale. See on sama tehnoloogia, mida kasutatakse Prantsusmaa enda Rafale hävituslennukites.

Vene SU-30 hävitajad, mis on võimelised kandma kaheksa tonni rakette ja mida on juba kasutatud valimatutes rünnakutes Süürias, on pommitanud Ukrainat ööd ja päevad alates sissetungi algusest 24. veebruaril. Neid nähti X-i postitatud videos Sumõ oblasti kohal lendamas Kirde-Ukrainas. Teised SU-30-d on tuvastatud, kui Ukraina väed need 5. märtsil 2022 Mõkolaivis ja Tšernihivis alla tulistasid.

Need hävituslennukid, mis külvavad tsiviilelanikkonnas hirmu, võivad vabalt kuuluda 60 SU-30 hulka, mille Thales on varustanud navigatsioonisüsteemidega (TACAN) ning uusimate kokpiti ekraanide ja pildiotsijatega (SMD55S ja Head up Display ehk HUD). Nende tarnimiseks sõlmiti leping 2014. aastal ning tarned jätkuvad kuni 2018. aastani.

Alates 2015. aastast tarniti Thalesi navigatsioonisüsteeme ka MiG-29 hävitajate varustamiseks. Lisaks sellele on venelastele ilmselt tarnitud umbes 20 infrapunaekraanide ja nägemisega varustatud kiivrit „Topowl“. Seni ri ole õnnestunud dokumenteerida Vene MiG-29 kohalolekut Ukrainas, kuid need hävitajad on ühed peamised Venemaa õhujõudude kasutatavad lennukid.

2012. aastal, hakkas Safran tarnima Sigma 95N navigatsioonisüsteeme – need võimaldavad kuvada asukohta ilma Ameerika või Euroopa satelliite kasutamata.

Saadaolevatele andmetel oli kogu selle varustuse tarnimine jaotatud perioodile kuni 2018. aastani. Prantsuse valitsus ei ole kunagi kahtluse alla seadnud seadmete võimalikku kasutamist.

Rünnakukopterid

24. veebruaril olid Ka-52 rünnakkopterid ühed esimestest õhusõidukitest, mis lendasid üle Ukraina territooriumi, nagu näitavad paljud sotsiaalvõrgustikesse postitatud pildid. Mõned neist lasti kiiresti alla ja neid oli lähedalt võimalik pildistada. Venemaa valitsuse enda uudisteagentuur RIA Novosti näitas kaadreid mõnest neist kopteritest Ukraina ründe keskel rakette tulistamas.

RIA Novosti video of Russian Ka-52 helicopters engaging Ukrainian targets. https://t.co/fdKidoeL9N pic.twitter.com/QyDktVBTTG

— Rob Lee (@RALee85) March 6, 2022

Nagu sõltumatu uudisteveebisait EUobserver 2015. aastal avalikustas, saavad need sõjaväehelikopterid kasutada ka Safrani toodetud elektrooptilist infrapunasüsteemi.

Thalesile ja Safranile kuuluv ettevõte kasutas ära ka Vladimir Putini isu sõjatehnika järele, et müüa talle infrapunakaameraid. Sofradir sõlmis Venemaaga 2012. aasta oktoobris 5,2 miljoni euro väärtuses lepingu. Varem viidatud 2016. aasta salastatud SGDSN-i märkuse kohaselt pidi Sofradir – kahe Prantsuse kaitsekontserni ühine tütarettevõte – oma Venemaa kliendile ikkagi tarnima „258 infrapunadetektorit“.

Otsustades jätkata relvatarneid kuni 2019. aastani, on võimalik, et Prantsusmaa andis Putinile, samale mehele, keda Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian kirjeldas Ukraina sõja alguses „diktaatorina“, veel ühe sõjalise eelise.

Euroopa Komisjon kinnitas, et Prantsusmaa oli „teoreetiliselt“ võimeline jätkama sõjatehnika tarnimist Venemaale olemasolevate litsentside alusel. Samal ajal juhtis see tähelepanu sellele, et nende eksportide puhul tuleb siiski järgida „2008. aasta ühist seisukohta“. 

Selle ELi dokumendi kohaselt peaksid liikmesriigid keelduma relvade ekspordist, kui see „provotseeriks või pikendaks“ relvastatud konflikti.