Putini jaoks on USA peamine vaenlane, ütleb Eesti välisminister

Eesti tippdiplomaat arvab, et Venemaa sõda Ukraina vastu ulatub rindejoonest kaugemale.

„See ei puuduta Euroopat. Ma arvan, et Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Venemaa jaoks on USA peamine vaenlane, nagu see ajalooliselt kogu aeg on olnud,“ ütles välisminister Margus Tsahkna Fox Newsile eksklusiivintervjuus Eesti pealinnas Tallinnas.

„Tal on plaan taastada Nõukogude impeerium ja just seda ta teebki. Ukraina on vaid üks näide,“ lisas ta.

Üheksa aastat tagasi vaatas toonane Eesti kaitseminister Tsahkna pealt, kuidas 120 000 Vene sõdurit kogunesid otse piiril, valmis vaid 48 tunniga riiki tungima.

„Nüüd on need väed läinud. Nad saadeti Ukrainasse ja nad on sõna otseses mõttes surnud,“ rääkis Tsahkna kolmapäeval välisministeeriumist, kus ta nüüd töötab Eesti kõrgeima diplomaadina.

„Praegu ei oota me mingit täiemahulist sõjalist agressiooni NATO vastu, sest Venemaal on ausalt öeldes Ukrainas jõud otsakorral,“ lisas Tsahkna. „Majanduslikult on nad väga nõrgad, aga muidugi näeme, et Venemaa valmistub uuesti ette.“

Eesti ei võta mingeid riske.

NATO idatiivale võimaliku sissetungi tõrjumiseks teatas Eesti hiljuti, et kulutab järgmisel aastal kaitsele üle 5% oma SKP-st, mis on eesmärk, mida president Donald Trump on kõigilt NATO riikidelt nõudnud.

Foobia: EUROOPA ASTUB RAHASTAMA OMA KAITSET JA TAGAMA UKRAINA JULGEOLEKU PÄRAST TRUMPI ÄHVARDUSI.

Kolmapäeval tervitas Eesti ametlikult kuue USA-s toodetud HIMARS-i satelliitjuhitava raketisüsteemi saabumist. See on relv, mida on Ukrainas edukalt kasutatud, hävitades sihtmärke kuni 300 kilomeetri kaugusel.

„Meie, eestlastena, oleme loonud reegli, et kui USA investeerib 1 dollari, lisame meie sellele 10 dollarit. Ja kõik see läheb tagasi USA majandusse ja meie saame võimekuse,“ ütles Tsahkna.

Viimastel nädalatel teatasid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola, et lahkuvad Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinide kasutamise. Venemaa, kes ei ole lepingu osaline, on paigutanud miine umbes 20%-le Ukraina territooriumist, mida ta praegu okupeerib.

Eesti on väike 1,3 miljoni elanikuga riik Ida-Euroopas, mille pindala on umbes kaks korda suurem kui New Jersey. Tal on Venemaaga 344 km pikkune piir.

Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi alustamist Ukrainasse enam kui kolm aastat tagasi on Eesti katkestanud kogu energiaimpordi Venemaalt. Täna saab ta 80% oma maagaasist USA-st.

Kõik riigid pole olnud nii vastupandamatud. 27-liikmeline Euroopa Liit, mille liige Eesti on, on vähendanud oma energiaimpordi Venemaalt vaid 60%. Kieli Instituudi andmetel kulutas Euroopa Liit eelmisel aastal Venemaa naftale ja gaasile rohkem raha kui Ukraina abistamisele.

Kreml peab sõda ka teisel rindel. "Venemaa kasutab kiriku religiooni oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks," ütles Tsahkna.

Välisminister avaldas arvamust ka Venemaa kavandatud kolmepäevase relvarahu kohta seoses Teise maailmasõja lõpu tähistamisega 9. mail. "See pole nii tõsine," vastas Tsahkna.

VENEMAA KUULUTAB TEISE MAAILMA VÕIDUPÄEVAL UKRAINAS 3-PÄEVASE RELVAHARU

Alates 2023. aasta lõpust on Läänemeres ja Soome lahes läbi lõigatud ligi tosin? veealust kaablit. Venemaad kahtlustatakse, kuid "täpselt on väga raske öelda," ütles Tsahkna. Venemaa nn varilaevastikust on vahistatud üle 14 inimese. Hiinat kahtlustatakse samuti vähemalt ühe sabotaažiakti toimepanemises.

NATO paigutas jaanuaris Eesti ranniku lähedale sõjalaevad ja sellest ajast peale pole ühtegi kaablit läbi lõigatud, ütlesid ohvitserid teisipäeval kahel laeval Soome lahes Foxile.

Küsimusele Ukraina relvarahu ja vaenutegevuse lõppemise väljavaadete kohta vastas Tsahkna hoiatusega:

„President Trump on väga selgelt öelnud, et tahab rahu. Ukraina rahvas tahab rahu – ja ma arvan, et see on midagi, mida Putin ei taha.“

Tsahkna ei usu, et Putin kunagi tuumarelvi kasutaks, nimetades sellist sammu „poliitiliseks enesetapuks“.

„Ta on lihtsalt jõhker, aga mõnikord oleme meie, läänemaailmast lähtuvalt, liiga nõrgad,“ lisas Tsahkna. „Putin mängib meie hirmudega.“