Kas majandus tõuseb või langeb – SKT parandused tekitavad segadust, kuid mis on ikkagi muudatuste taga?

18.06.2025

Majandus on keeruline süsteem, mille mõistmiseks on vaja püsivaid näitajaid ehk mõõdupuid. Kõige mitmekülgsemaks seesuguseks on teatavasti sisemajanduse kogutoodang ehk lühendina SKT (või ka SKP). SKT-d kasutatakse tänini kõige enam majandusolukorra hindamiseks ning seda vaatamata asjaolule, et antud näitajat peetakse vahel ebatäiuslikuks ja on tehtud ka ettepanekuid selle täiendamiseks.

Olgu etteruttavalt öeldud, et mingit maailmamuutvat asendust sellele, juba 90 aasta vanusele, näitajale leitud pole. See näitab SKT arvestuse põhimõtete vastupidavust muutustele ühiskonnas ja majanduses. Ometi kuuleme endiselt majandusprognooside järel sõnu nagu „esialgne“, „korrigeeritud“ jne. Vaatame, miks on see nii.

SKT kasv ei ole fikseeritud näitaja. Muutusi toovad uute ja täpsustatud andmete kaasamine ja metoodikate kasutamine. Eestis valmib näiteks SKT kasvu kiirhinnang kuu aega pärast kvartali lõppu, mida veel kuu hiljem täpsemate algandmetega uuendatakse. Kuid nagu öeldakse – see ei ole veel kõik!

Kui eelnevad mainitud kaks arvestust on tehtud mudeli ja kvartaliandmete põhjal, siis tegelikult täiendatakse SKT-d veel aastauuringutes leitud näitajatega ning ka veel mõni aasta hiljem majanduse detailse arvestuse (ehk pakkumise ja kasutamise tabelite) põhjal. Ning isegi siis ei saa väita, et tegu on lõpliku numbriga, kuna SKP arvestuse metoodika uuendamine võib veel muudatusi tuua.

Just seetõttu ei tohiks SKT muutust käsitleda faktina, vaid pigem olemasolevate andmete ja parimate oskustega tehtud arvestusena. Mida varem SKT muutus avaldatakse, seda esialgsem ja ilmselt ka ebatäpsem see on.

Kui võrrelda viimasel kahel aastal kiirhinnanguga leitud Eesti SKT muutuseid tänasel päeval andmebaasis olevatega, siis on vahe keskmiselt 0,7 protsendipunkti. Suurem erinevus kiirhinnangu ja täpsustatud arvestuse vahel tekkis eelmise aasta alguses, millest alates on see vahe suurenenud 0,9 protsendipunktini.

Näiteks, kui kiirhinnangu järgi oleks Eesti SKT eelmisel aastal vähenenud 1,2%, siis täpsustatud andmete kohaselt langes see vaid 0,3%. Samuti oli väga suur erinevus selle aasta esimese kvartali SKP kiirhinnangu ja sellest kuu hiljem avaldatud täpsema arvestuse vahel. Kui kiirhinnangu järgi oli Eesti majandus justkui tugevama kasvuspurdi teinud, siis täpsustatud arvestus joonistas majandusest selgelt viletsama pildi. Ehk siis – kiirhinnang ja täpsustatud kvartaliarvetus andsid meie majanduse kohta üsna erineva tulemuse. Samas on ka kvartaliuuringutega leitud majandusnäitajad esialgsed ja võivad veel muutuda.

Täpsustatud andmete ja uuendatud metoodikaga SKT parandamine võib vahel kaasa tuua ka kummalisi tulemusi. Näiteks, andis 2020. aasta kohta tehtud statistikaameti esimene arvestus majanduslanguseks 2,9%. Paar aastat hiljem parandati see langus 0,6 protsendini ja nüüd on statistikaameti andmebaasis uuesti -2,9%. Või ka näiteks 2022. aasta SKT, mis veel eelmise aasta mais näitas 0,5% langust, kuid mis sama aasta augustis revideeriti 0,1% kasvuks.

Erinevad SKT muutused tulenevad paljuski sellest, et selle näitaja arvestuseks kasutatavad ettevõtete esialgsed kvartali- ja täpsustatud aastauuringud annavad üsna erineva tulemuse. Näiteks oli aastauuringuga saadud ettevõtete müügitulu aastatel 2020-2023 keskmiselt 13% ja investeeringud isegi 43% kvartaliuuringutest suuremad. Kuigi aasta- ja kvartaliuuringute järgi leitud näitajate kasvudes on vahed oluliselt väiksemad, on need kohati siiski olulised ja nii suured tasemete erinevused võivad alati üllatusi pakkuda.

On tähtis teada, et tegemist pole ainult Eestile omase anomaaliaga. Avaldatud SKT-d ja selle muutust parandavad ka paljud teised riigid, kuid nende muutused võivad olla väiksemad. Kui  võrrelda Eestit Leeduga, on meil SKT parandused olnud suuremad, seda eriti just viimasel ajal. Samuti on meie SKT parandused olnud suuremad kui USA-s. Alates eelmise aasta algusest, mil Eestis SKT parandused suurenesid 0,9 protsendipunktini, on Leedu SKT kiirhinnang erinenud statistikaameti andmebaasis olevatest täpsustatud numbritest keskmiselt vaid 0,2 protsendipunkti. Sama suur on see vahe ka USA-s.  

Kuid miks on see ikkagi tähtis? Täpsed SKT numbrid aitavad paremini hinnata makromajandusega seotud riske ja teha täpsemaid majandusprognoose, mis lubavad ettevõtetel hinnata paremini oma äritegevuse võimalusi.

USA-s, kus kapitaliturgude mõju majandusele on suur, on isegi olulisem investorite reaktsioon SKT paranduste suhtes. Kui nii esmaavaldatud SKT kui ka selle täpsustused on turuootustest erinevad, võivad investorid oma positsioone aktsiaturgudel muuta. Meie kontekstis annab see aga valesid signaale majanduse olukorra ja selle ettevaate kohta ning tekitab liigset segadust.

Leiad värsked majandusanalüüsid ning arvamuslood meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.

Hormuzi väina pinged kergitavad naftahindu ja kasvatavad ebakindlust turgudel. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ...

USA mõju Eesti majandusele on kaudne, kuid märgatav – eriti läbi Euroopa tarneahelate ja kaubanduspoliitika.

USA kukkus aprillis Eesti kaubanduspartnerite esikuusikust välja - mobiilsidemeseadmete eksport langes 93%.

Oled Swedbanki blogi lehel, kus pakume lugejaile huvitavat infot ja kasulikke nõuandeid, et saaksite teha kaalutud valikuid oma rahaasjade korraldamisel. Ootame väga teie küsimusi, ettepanekuid ja arvamusi, millistel teemadel siit blogist lugeda sooviksite: [email protected].

Swedbank AS
Liivalaia 8
15040 Tallinn, Estonia
6310 310
[email protected]

Finantsteenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank Liising AS, Swedbank P&C Insurance AS, Swedbank Life Insurance SE ja Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu tingimustega ja vajadusel pea nõu spetsialistiga.