Saksa luure rünnak AfD vastu lõppes farsiga, lekkis ülisalajane raport

Mitmed Saksa meediaväljaanded on saanud koopiad raportist, mille koostas AfD kohta riigi põhiseadusliku kaitse amet (BfV). Nii ajaleht Junge Freiheit kui ka uudisteveebisait Nius avaldasid kogu dokumendi veebis 13. mail.

Vastuoluline Saksamaa luureraport parempoolse partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) kohta, mis võib viia mässulise poliitilise rühmituse täieliku keelustamiseni, on tervikuna lekkinud internetti.

Mitmed Saksa meediaväljaanded on saanud koopiad raportist, mille koostas AfD kohta riigi põhiseadusliku kaitse amet (BfV), mis on osa siseministeeriumist. Nii ajaleht Junge Freiheit kui ka uudisteveebisait Nius avaldasid kogu dokumendi veebis 13. mail.

Raport oli aluseks BfV 2. mai otsusele liigitada kogu AfD "kindlasti paremäärmuslikuks". Sisejulgeolekuagentuuri hinnang võib olla aluseks AfD täielikule keelustamisele – organisatsioon sai hiljutistel üldvalimistel 21 protsenti häältest.

BfV oli varem püüdnud 1108-leheküljelist aruannet konfidentsiaalsena hoida, isegi AfD-le endale polnud sellest koopiat antud. Avalikkusele kättesaadavaks tehti vaid mõned lõigud.

Saksamaa siseministeerium – kellele BfV allub – väitis, et aruanne sisaldas tundlikke allikaid ja luureteavet ning et avalikustamine võiks agentuuri tööd ohustada.

Endine SPD riigiminister Mathias Brodkorb lükkas selle süüdistuse ümber. Pärast aruande lugemist kirjutas ta ajakirjas Cicero: „Asi polnud kunagi BfV kaitsmises spionaaži eest, vaid selle kaitsmises kriitilise avalikkuse eest. Puuduvad asjakohased luureallikad, mida kaitsta. Põhiseaduse kaitseagentuuril pole AfD kohta praktiliselt mingeid luureandmeid. See tugineb peaaegu täielikult avalikult kättesaadavatele allikatele.“

Aruanne on suures osas kogumik tsitaatidest AfD poliitikute, sealhulgas AfD juhtide Alice Weideli ja Tino Chrupalla ning riigi ja kohalike esindajate avalikest avaldustest. Tsitaadid ulatuvad kahjututest avaldustest kuni „selgelt põhiseadusevastaste avaldusteni“, kirjutas Brodkorb. BfV kuulutas need kõik aga ilma vahet tegemata põhiseadusevastasteks. „See pole mitte ainult veenev, vaid ka ilmselgelt vale,“ järeldas Brodkorb.

Ühes näites sisaldas BfV dokument Alice Weideli avaldust, milles ta ütles, et poliitiku „idioodiks“ nimetamine peaks kuuluma sõnavabaduse alla.

Weidel viitas laialdaselt kajastatud juhtumile Saksa pensionärist, kelle maja politsei läbi otsis pärast seda, kui ta jagas internetis meemi, milles toonast asepresident Robert Habecki (Roheliste Partei) nimetati „professionaalseks idioodiks“. Weidel nimetas haarangut „hirmutamise taktikaks“. See väide lisati hiljem ka BfV aruandesse, kui viidet AfD põhiseadusvastasusele.

Mujal meedias on kommentaatorid BfV tööd kritiseerinud. Roland Tichy ütles, et amet „levitab äärmiselt demokraatiavastaseid vaateid“. Konservatiivne kolumnist Birgit Kelle kirjutas X-is: „Miski kogutust pole konfidentsiaalne. Selle info võksid koguda kaks tudengit internetist pärit ekraanipiltide abil mõne tunniga. Kogu asi on farss.“

Üks aruande vastuolulisemaid aspekte on piirkondlikes AfD platvormides sisalduvate poliitikaettepanekute hindamine. Märkimisväärselt soovitab Saksimaa AfD manifestis olev ettepanek piirata mittesaksa keelt kõnelevate laste arvu lasteaiarühmades maksimaalselt 10%-ni, et tagada iga lapse saksa keele õppimine. BfV järeldab, et selline meede toob kaasa diskrimineerimise keele ja kaudselt ka etnilise kuuluvuse alusel, rikkudes seega inimväärikust. Aruandes väidetakse lisaks, et lastehoiuvõimaluste üleriigilise puuduse tõttu jätaks see poliitika suure hulga rändetaustaga lapsi alusharidusvõimalustest ilma.

Aruanne sisaldab ka avaldusi immigratsiooni ja kuritegevuse kohta, mis viitavad otseselt föderaalse kriminaalpolitsei (BKA) ametlikele andmetele. Regionaalparlamendiliige Klaus Esser kirjutas Telegramis: „Varjupaigataotlejad panevad sakslaste vastu toime palju rohkem vägivaldseid kuritegusid kui vastupidi,“ viidates BKA statistikale. Kuigi andmed on kontrollitavad, väidab BfV, et sellised avaldused toetavad negatiivseid stereotüüpe ja kujutavad migrante oma olemuselt ohtlikena. Agentuuri tõlgenduses rikub seda tüüpi retoorika võrdsuse ja inimväärikuse põhimõtet.

Peamine õiguslik küsimus on see, kas need väljendid peegeldavad partei ametlikku seisukohta või on tegemist pelgalt üksikute liikmete vaadetega. BfV aruanne ei anna hinnangut, mis eristaks institutsioonilisi seisukohti ja isoleeritud arvamusi. Nagu põhiseadusõiguse eksperdid sageli välja toovad, nõuab Liidukohus, et ekstremismi liigitamine oleks õiguslikult kehtiv, et põhiseadusevastased eesmärgid oleksid organisatsioonis iseloomulikud ja domineerivad – mitte marginaalsed või juhuslikud.

Lisaks sisule on aruande võimalik kasutamine partei keelustamise alusena tekitanud täiendavaid muresid. Partei keelustamine, nagu see on sätestatud põhiseaduse artiklis 21, on erakorraline meede, mis nõuab ühemõttelisi tõendeid selle kohta, et partei püüab kaotada vaba demokraatlikku korda. Arvestades luureallikate puudumist, ideoloogiliste tõlgenduste levikut ja paljude viidatud väidete mitmetähenduslikkust, on ebaselge, kas seaduslik lävi on täidetud.

Aruande täielik avaldamine sõltumatu meedia poolt võimaldab nüüd avalikkusel otse uurida aluseid, millele riik on viimastel aastatel tuginenud ühe oma kõige olulisema otsuse langetamisel. Nagu Junge Freiheit ütles: „Selle riigi suverään ei ole Friedrich Merz ega Nancy Faeser, vaid selle riigi kodanikud.“ Nüüd, kui dokument on kättesaadav, ei piirdu arutelu enam lekete või ametlike tõlgendustega, vaid saab jätkuda faktide otsese analüüsi põhjal.