Kaitsevägi: Kaitseväe juhataja tunnustas Eestis teeniva NATO lahingugrupi ülemat kaitseväe ohvitseri mõõgaga

„Brigaadikindral Giles Harrise pühendumus, sihikindlus ja aastate pikkune töö on loonud tänaseks olukorra, kus NATO eelpaigutatud lahingugrupp on täielikult integreeritud Eesti diviisi 1. jalaväebrigaadi koosseisu, Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased teenivad õlg õla kõrval koos diviisi staabis ning Ühendkuningriigi relvajõudude koostöö Eesti kaitseväega on laiahaardeline, süstemaatiline ja jätkusuutlik,“ ütles kindralleitnant Andrus Merilo. „Avaldan brigaadikindral Harrisele kogu kaitseväe nimel tänu tema panuse eest ning soovin talle kõike paremat järgmisteks väljakutseteks.“

Brigaadikindral Harris teenis koos Eesti 1. jalaväebrigaadi üksustega 2009. aastal Afganistanis ja oli esimene Eestisse suunatud NATO eelpaigutatud üksuste ülem aastatel 2017-2019. Brigaadikindral Harrise juhtimisel alustati NATO lahingugrupi integreerimist 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja Eesti kaitseplaanidesse. Kindral Harrise juhitud staabi integreerimine kaitseväe diviisi koosseisu kulmineerus juuni esimestel nädalatel toimunud NATO Kirdekorpuse juhitud õppusel Griffin Lightning 2025. Osana Ühendkuningriigi ja Eesti vahelisest tihedast partnerlusest lõimus operatsiooni CABRIT staap kaitseväe diviisi staabiga alates 2024. aasta sügisest. Brigaadikindral Giles Harris asus täitma kaitseväe diviisiülema asetäitja ülesandeid ja Ühendkuningriigi erinevate lahingufunktsioonide staabiohvitserid tegutsesid tihedas koostöös oma Eesti kolleegidega, keskendudes eelkõige Eesti diviisi süvavõitlusvõime arendamisele. Koostalitust harjutati 2025. aastal õppusel Siil, kus lisaks Eestis juba paiknevatele Suurbritannia ja Prantsusmaa üksustele toimus Ühendkuningriigi 4. brigaadi kiirsiirmine Eestisse.

Vabadussõjas kasutati nii esindus- kui lahingumõõku. Lahingurelvana kandsid mõõka ratsaväelased, suurtükiväelased ja jalaväe ratsamaakuulajad. Peale iseseisvuse taastamist nägi Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) vajadust taastada mõõga kandmise kultuur, mis oli ennesõjaaegse Eesti ohvitserkonna jaoks oluline osa ohvitseri identiteedist. Tänase kaitseväe maaväeohvitseri tseremoniaalmõõga näol on tegemist Eesti Kaitseväes enne II Maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga koopiaga.

Eesti diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused.