Plätud, surnud naarits ja võlts Venemaa paanika: Taani peaminister Frederiksen võtab nõukogu üle võimu

Olen jälginud tema poliitilist karjääri juba enne seda, kui temast sai 2015. aastal sotsiaaldemokraatide juht ja seejärel 2019. aastal peaminister. Pange tähele Frederikseni käitumises nõukogus neid kolme asja: esiteks käitub ta nagu poliitiline buldooser, kes kõhkleb vigade tunnistamisel. Teiseks oskab ta olulisi poliitikavaldkondi ümber pöörata. Lõpuks on tal komme nõuda pidevaid kriise (ELi silmapaistev omadus otsida kriisi, mida lahendada).

Alustame buldooseritega juhtimisest. Sarnaselt komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile on Taani peaminister kurikuulus oma tugeva ülalt-alla kontrolli poolest, sõites buldooseritega üle kolleegide, kes julgevad tema juhtimist kahtluse alla seada. Näide oli vaid paar päeva tagasi, kui Frederiksen tegi selgeks, et ta ei kavatse olla aus vahendaja Taani eesistumise ajal nõukogus: "Ei, ma tõesti ei kavatse olla aus vahendaja," ütles ta, rõhutades vajadust, et Taani esitaks ELile selge suuna ja seejärel püüaks koguda liikmesriikide toetust.

Seega mitte aus vahendaja. Vähemalt tunnistas ta seda.

See kontrollihimu on Taanis kuulus – ja kardetud. Selle aasta alguses kritiseeris Frederikseni esimese valitsuse endine minister Rasmus Prehn Taani juhi tsentraliseeritud kontrolli. Sotsiaaldemokraatide ülalt-alla juhtimisstiil takistab väidetavalt olulisi ja demokraatlikult kaasavaid debatte, väidab Prehn, kes on nüüdseks poliitikast lahkunud.

Sarnaseid avaldusi on teinud ka sotsiaaldemokraatlik parlamendiliige Bjarne Lausten. Ta rõhutas, et madalama astme parteiliikmed tunnevad end mõnikord jõuetuna ja pettununa, oodates järgmist käsku tipust. Lisaks kontrollihimule ei salli ta teisitimõtlejaid. 2018. aastal eemaldati Frederikseni enda partei liige ja endine minister Mette Gjerskov oma arengukõneleja ametikohalt, kuna ta keeldus avalikult järgimast partei joont, mis toetas näokatete, sealhulgas burkade keelustamist.

Sarnaselt von der Leyeni mainele väldib ka Taani peaminister sageli suurte vigade tunnistamist. Kõige kuulsam neist on see, et ta andis ebaseaduslikult korralduse umbes 14 miljoni naaritsa riiklikuks tapmiseks, sulgedes sisuliselt ajalooliselt olulise Taani elukutse. Vaatamata teaduslikele kahtlustele selle vajalikkuse osas ja tohutule majanduslikule tagasilöögile väidab ta endiselt, et see oli õige otsus. Frederikseni enda poolt riiklikus televisioonis antud ebaseadusliku korralduse tõttu on Taani riik sellest ajast alates sunnitud naaritsakasvatajatele hüvitist maksma 2,5–3,5 miljardit eurot.

Mis puutub tema kõikumistesse nii peaministri kui ka poliitikuna, siis Frederiksen on tuntud poliitiliste seisukohtade muutmise poolest, vältides samal ajal suuremat avalikku tagasilööki. Tema võime võtmeküsimustes pendeldada on võimaldanud tal jääda asjakohaseks ja tähistas hiljuti oma 10. aastapäeva parteijuhina.

Lubage mul täpsustada: kui Frederiksen 2019. aastal esimest korda võimule tuli, nimetas Taani meedia teda kõigi aegade kõige EL-skeptilisemaks peaministriks. Vahetult pärast valitsuse moodustamist jõudsid EL-i mitmeaastase eelarve (2020–2027) läbirääkimised haripunkti. Nn kokkuhoidliku neliku liikmena, kes oli vastu riikide sissemaksete suurendamisele EL-is, nimetas ta selliste suurendamiste ideed „täiesti hullumeelseks“. Tänaseks on Frederiksen aga kokkuhoidlikust alliansist lahkunud ja isegi avanud ukse uue ELi ühise laenamise toetamisele, mis on sarnane EL-i pandeemiaaegsele ühisvõlakirjade projektile.

Tema rändepoliitika muutus on järjekordne põhimõtteline muutus, mis aitas kindlustada tema esimese ametiaja peaministrina. 2001. aastal äsjavalitud poliitikuna oli ta karmi rändepoliitika vastu. Frederiksen kritiseeris isegi omaenda parteid poliitilise konkureerimise pärast sellistes küsimustes, öeldes: „Iga kord, kui me astume sammu paremale, on teisi, kes astuvad kaks. Me ei saa seda võitlust võita.“

Viisteist aastat hiljem tegi ta just seda. Püüdes võita tagasi valijaid rändekriitiku Taani Rahvaparteist (Dansk Folkeparti), surus ta Sotsiaaldemokraatlikku Parteid karmima rändepoliitika poole. Hiljuti avaldas Frederiksen lootust, et ka Euroopa sotsiaaldemokraadid toetavad rangemat rändepoliitikat. Avaldusega kaasnes tema ja parempoolse Itaalia juhi Giorgia Meloni ühisavaldus, milles kutsuti Euroopa Inimõiguste Kohut üles lubama kriminaalsete migrantide väljasaatmist. Frederiksen on tuntud ka selle poolest, et ta kõhkleb kliimakeskse poliitika ja seejärel sotsiaalküsimuste esikohale seadmise ning nüüd tsentristliku Taani valitsuse juhtimise vahel, kuhu kuulub ka parempoolne liberaalne partei Venstre.

Lõpuks on Taani poliitikakommentaatorid aastaid rõhutanud Frederikseni valmisolekut kriise ära kasutada. Alates Covid-19 pandeemiast on peaminister kaldunud retoorika poole, mis maalib maailmast sünge pildi, millele sageli järgneb väidetavalt vajalik poliitiline tegevus. Ta näib isegi Ukraina sõda ära kasutavat: ülemaailmselt tuntud rahvusvaheliste suhete professor Ole Wæver on kritiseerinud Frederikseni tema liialdatud sõjaretoorika pärast, mis näiteks vihjab võimalikule Kolmandale maailmasõjale ja otsesele sõjalisele konfliktile Taani ja Putini Venemaa vahel.

Lisaks on Frederiksen väitnud, et Taani luureteenistuste hinnangul valmistub Venemaa sõjaks NATO vastu. See väide ei ole Taani kaitseluureteenistuse viimaste aruannete järeldustega kooskõlas. Luureteenistuse endine juht Lars Findsen on häälekalt rõhutanud, et hiljutine aruanne hindas ainult Venemaa sõjalist võimekust NATO riiki rünnata. See ei hinnanud Venemaa ega Putini kavatsust seda teha, erinevalt Taani peaministri väidetest.

Ja nii nagu Frederiksen pidas vajalikuks miljonite naaritsate tapmist, oli samamoodi äärmiselt ebapopulaarne otsus kaotada Taanis religioosne püha. Peamine argument oli see, et Taani töötajad pidid aastas töötama ühe lisapäeva, et teenida riigikassasse raha kaitsekulutuste suurenemise rahastamiseks.

Siiski selgus peagi, et riigil oli piisavalt vahendeid Taani taasrelvastumise ja muude poliitiliste prioriteetide elluviimiseks. Sellegipoolest väidab Frederiksen, et püha oli vajalik ohverdus.

Samuti noomis ta Taani töötajaid soovi eest töötada vähem, arvestades Putini sõda Ukraina ja Venemaa sõjamasina vastu. Need märkused kutsusid esile poliitikute kriitikat, kes seadsid kahtluse alla seose koduste töötundide ja Venemaa sissetungi vastase võitluse vahel.

Paljud meediaeksperdid spekuleerivad, et Mette Frederiksen loob teadlikult pildi kriisis olevast maailmast, kuna ajalooliselt on ta kriisiaegadel Taani valijatelt rohkem toetust saanud.

Jaanuariks saab Euroopa hinnata, kas Frederikseni juhtimist nõukogu eesistumise ajal on kujundanud tema kolm tavapärast omadust. On tõenäoline, et eurooplased on Frederikseni iseloomuliku võimupoliitikaga paremini tuttavad.