EL on surve all, kuna USA tariifide pausi lõpp läheneb

Kui kokkuleppele ei jõuta, taastuvad need pausi ajal 10 protsendini vähendatud tariifid. Kuigi see on vastuoluline, kuna maksud on tariifidest erinevad, on USA president Donald Trump pikka aega käsitlenud käibemaksu, trahve ja muid välismakseid kättemaksu alusena.

„Ameerika Ühendriigid peavad digiteenuste makse diskrimineerivaks, sarnaselt tariifiga, mis mõjutab importi, aga mitte kodumaiseid teenusepakkujaid,“ ütles Bryan Riley, riikliku maksumaksjate liidu sihtasutuse kaubandusökonomist.

„Trumpi administratsioon peab käibemaksu probleemiks, samas kui enamik majandusteadlasi ütleks, et käibemaksul on rahvusvahelise kaubandusega vähe pistmist,“ ütles ta.

„Käibemaks ei ole rahvusvahelise kaubandusega üldse seotud,“ ütles Belgia panga KBC peaökonomist Hans Dewachter. „Seda rakendatakse ühtemoodi olenemata sellest, kas kaup on imporditud või toodetud kohapeal – diskrimineerimist ei toimu."

„Käibemaks on müügimaks,“ lisas Dewachter. „Tariif on midagi, mida maksate piiriületuse eest. See on suur erinevus.“

Sellegipoolest käsitles Trump neid maksusüsteeme nüüd kaubandustõketena ja ähvardas järskude tariifidega, kui neid ei muudeta.

Viimane eskaleerumine algas USA vastuseisust ELi digitaalsete turgude seadusele (DMA) ja digitaalsete teenuste seadusele (DSA), mille Trumpi administratsioon väitis olevat mõeldud domineerivate USA tehnoloogiaettevõtete, nagu Google, Meta, Apple ja Amazon sihtimiseks ja nõrgestamiseks.

Kuid nüüd on Washingtoni kaebuste ulatus laienenud: isegi põhilisi fiskaalseid vahendeid, nagu käibemaks, on peetud USA eksportijate suhtes ebaõiglaseks.

3. juulil kohtus ELi kaubandusvolinik Maroš Šefčovič Washingtonis USA kaubandusesindaja Jamieson Greeri ja kaubandusministri Howard Lutnickiga, et teha viimane katse takistada tariifide järsku tagasipöördumist.

ELi ametnikud on jäänud kindlaks oma seisukohale, väites, et DMA ja DSA on neutraalsed, seaduslikud ja mitteläbirääkimiste objektiks. Trumpi administratsioon on väitnud vastupidist ja seostanud nüüd iga tulevase kaubanduslepingu USA ettevõtete maksusoodustustega.

Trumpi põhiargument oli, et kui USA ettevõte seisab Euroopas silmitsi maksu-, lõivu- või regulatiivse trahviga, millega Euroopa ettevõte USAs ei seisa, on see ebaõiglane kaubandustava.

See loogika aitas tal hiljuti Kanadas võidu saavutada. 27. juunil, vaid mõni tund enne esimeste Ottawa digiteenuste maksu maksete tähtaega, tühistas Kanada valitsus selle meetme järsult.

Trump oli nimetanud seda jultunud rünnakuks ja peatanud kaubandusläbirääkimised kuni maksu kaotamiseni. USA kaubandusminister Lutnick ütles hiljem, et Kanada tagasipööramine "oleks olnud tehingu murdja", kui seda poleks toimunud.

Nüüd avaldas Trump sama survet Brüsselile. Kui 9. juuliks kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse kogu ELi ekspordile 50-protsendilist tariifi lisaks olemasolevatele Trumpi-aegsetele tollimaksudele, mis on 10 protsenti üldkaupadele, 25 protsenti autodele ja 50 protsenti terasele ja alumiiniumile.

Euroopa Komisjon on ette valmistanud 95 miljardi euro suurused vastumeetmed, sealhulgas meetmed, mis on juba lubatud vastuseks Trumpi varasematele metallitariifidele.

Kuid ühtsus Brüsselis on habras. Saksamaa ja Itaalia on selgelt öelnud, et nad nõustuvad ELi ekspordile USA-sse püsiva 10-protsendilise baastariifiga, pidades seda hallatavaks, kui see säilitab juurdepääsu USA turule.

Prantsusmaa oli algselt idee vastu, hoiatades „asümmeetrilise“ kokkuleppe eest, kuid on hiljuti andnud märku, et see võib tema seisukohta pehmendada.

ELi ametnikud ütlesid, et igasugune kompromiss sõltub sektoriaalsetest leevendustest ja tulevaste vastumeetmete piiramisest, kuid sisemised lahkarvamused on juba nõrgestanud bloki läbirääkimispositsiooni.

Samal ajal on Trump, jätkates oma ristisõda maksude vastu, juba sundinud rahvusvahelise maksustamise osas taganema.

Hiljutise G7 kohtumise käigus õnnestus USA-l lahjendada 15-protsendilist ülemaailmset minimaalset ettevõtte tulumaksu – tuntud kui 2. sammas –, survestades liitlasi vabastama USA rahvusvahelised ettevõtted selle kohaldamisalast.

Algselt 2021. aastal kokku lepitud ja ELis ning mitmes G7 riigis 2024. aastal rakendatud maks oli maksustamise vältimise piiramise nurgakivi.

Trumpi ähvarduse ees kehtestada USA-s tegutsevatele välismaistele ettevõtetele vastumeelselt „kättemaksumaks“ sundisid G7 valitsuseid siiski taganema.