Mis seisus on Trumpi lubatud tollitariifid?

Aprilli alguses, pärast USA nõndanimetatud vabastuspäeva, oli maailma aktsiaturgude kukkumine šokijärgne oodatud tulemus. USA kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus tõusis erakordselt kõrgele – tasemele, mida vähemalt viimase 40 aasta jooksul ehk selle näitaja mõõtmisajaloo kestel nähtud pole. Kui maailma suurim kaupade importija tollidega oma turu sisuliselt sulgeb ja kaubanduspoliitikaga eksperimenteerima hakkab, siis ei jäänudki paljudel investoritel muud üle, kui väriseda ja jälgida, mis tuleb edasi.

Turgude langus oli järsk, kuid peagi hakkasid investorid olukorraga leppima ja rahunema ning ühes sellega hakkasid ka aktsiaturud uuesti kosuma. Nii ongi näiteks aktsiaturgude volatiilsus taandunud pikaajalise keskmise juurde ning S&P 500 indeks on kerkinud juba üle aprilli alguse taseme. Samas jälgitakse, kas vabariiklased suudavad läbi suruda Donald Trumpi mahuka maksude langetamise seaduse. Trump kompab turgudel piire, kui kaugele ta oma väljaütlemiste ja poliitiliste otsustega minna saab.

USA dollari nõrgenemine euro suhtes on aga jätkunud. Dollari-euro vahetuskurss on tõusnud küll juba üle 10 aasta keskmise, kuid jääb alla 20 aasta keskmist. Teatavasti muudab euro tugevnemine dollari suhtes euroalal dollaris denomineeritud kaupade impordi soodsamaks, kuid halvendab ekspordi konkurentsivõimet.

Nagu arvata võis, oli Trumpil vaja kõikidele maailma riikidele lajatada kõrgete tollidega selleks, et neilt paremaid kaubandustingimusi välja pigistada. Ettevõtete tootmise mastaapne USA-sse meelitamine paistab olevat nüüd teisejärguline eesmärk ning arvatavasti saab Valge Maja isegi aru sellise ambitsiooni keerukusest.

Kuigi investoreid on rahustanud see, et aprilli alguses USA välja hõigatud tollid ei pruugi osale riikidele üldsegi nii kõrged tulla, on ebaselgust jätkuvalt palju.

Kui esmalt viskas Trump õhku mõtte jõuda 90 päevaga 90 kaubandusleppeni – millesse ilmselt küll keegi ei uskunud –, siis praeguseks on vaid Suurbritannia saanud USA-lt tollierandid terase, alumiiniumi ja autode ekspordile, Hiinaga on allkirjastatud kaubandusleppe esimene osa ning Kanada loodab USA-ga leppeni jõuda 21. juulil.

Eelmisel nädalal teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Liit on valmis USA-ga kaubandusleppeks. Mõlemad pooled olevat üha enam veendunud, et 9. juuliks jõutakse vähemalt esialgse kokkuleppeni, mille pealt hiljem edasi töötada. Juhul kui leppeni ikkagi ei jõuta, ei saa halva variandina välistada seda, et Euroopa Liit rakendab USA vastu ise kõrgemaid tolle.

Kuigi Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitti sõnul ei ole 9. juuli tähtajana kivisse raiutud ehk nad võivad seda vajaduse korral ka nihutada, on Trump ise öelnud, et ei kavatse kõikide riikidega kaubandusleppeid sõlmida.

Seega ebaselgust ja ilmselt paljude jaoks ka ebakindlust on veel üksjagu. Ebakindlus tekitab aga pingeid tarneahelates ning häirib põhivara investeeringuid.