
vaatamist
Eelmisel nädalal, 26. juunil, avaldas Euroopa Parlamentaarne Seksuaal- ja Reproduktiivõiguste Foorum (EPF) raporti „Järgmine laine“, mis väidetavalt paljastab nn „anti-gender“ ja „antifeministlike“ religioossete tegelaste esiletõusu Euroopas, kelle eesmärk on lammutada aastakümneid vaevaga kätte võidetud seksuaal- ja reproduktiivõigused kogu Euroopas.
Inimõiguste keelde maskeeritud dokument on tegelikult poliitiliselt laetud toimik, see meenutab pigem terrorismivastast ohuhinnangut ja kujutab religioosseid huvigruppe selgesõnaliselt osana organiseeritud äärmuslikust ohust, mis tuleb iga hinna eest peatada.
„Uus religioossete ekstremistide, paremäärmuslike populistide ja oligarhiliste rahastajate liit“ püüab „meedia, vabaühenduste, erakondade ja avalike institutsioonide kaudu usulist ekstremismi peavoolu valitsemisse suunata“, väidavad autorid, pimesi iroonia suhtes, et EPF-i ennast rahastavad võimsad lobigrupid ja see on integreeritud ELi institutsioonidesse, mis muudavad selle aktivismi seadusandluseks.
Vaatamata sellele, et EPF esitleb end neutraalse parlamentaarse foorumina, on see hästi rahastatud ja Euroopa Komisjoniga tihedalt seotud huvivõrgustik, mis saab igal aastal veidi alla 3 miljoni euro avalikku raha, iroonilisel kombel Euroopa-välistest allikatest.
Selle rahaline toetus hõlmab võimsaid rahastajaid nagu Bill & Melinda Gatesi Fond, Avatud Ühiskonna Fondid, IPPF – organisatsioonid, mis paljudel juhtudel on väljaspool Euroopat ja millel on omakasu sotsiaalpoliitika kujundamisel kogu Euroopas.
EPF tegutseb pehme võimu abil, et pääseda ligi Euroopa Parlamendile ja avaldada mõju olulistele ELi rahastamisvahenditele, nagu mitmeaastane finantsraamistik (MFF) ja kurikuulus tsensuurivahend, digiteenuste seadus (DSA).
Vastupidiselt autorite väidetele ei ole see uurimus, see on ideoloogiline kampaania, mille eesmärk on teisitimõtlemise delegitimeerimine ja aluse loomine ELi poolt sanktsioneeritud tsensuurile poliitilise teisitimõtlemise mahasurumiseks.
Asjaolu, et raportit toetasid selle Euroopa Parlamendis esitlemisel Saksa ja Poola parlamendiliikmed samal ajal, kui nende endi riikides õigusriigi põhimõtteid ja demokraatlikke norme tallatakse jalge alla, on selge märk endeemilisest silmakirjalikkusest, mida autorid tahtlikult ignoreerivad.
Nagu näitavad massilised haarangud poliitiliste teisitimõtlejate vastu Saksamaal ja opositsiooni tagakiusamine Poolas, on vabadus Euroopas ohus – aga mitte religioosse parempoolse poolt. Kus on ELi pahameel Berliini katsete vastu keelustada riigi juhtiv opositsioonipartei või Pariisi õigusliku tegevuse vastu, et hoida Le Pen hääletussedelidelt eemal?
Kes siis need „religioossed ekstremistid” on?
Me kõik teame nüüdseks stsenaariumi: kaitsta elu, edendada traditsioonilisi perekondi või seista vanemlike õiguste, sõnavabaduse või südametunnistuse vabaduse eest ja teid tembeldatakse demokraatia ohuks just nende rühmituste poolt, kes toetuvad oma tegevuskava elluviimiseks avalikustamata välisrahastusele.
Näiteks pühendab raport mitu peatükki katoliku kiriku väidetavale soovastasele ja pronatalistlikule „äärmuslusele”, mainides selliseid organisatsioone nagu katoliiklikud perekonda toetavad organisatsioonid Ordo Iuris Poolas, Civitas Christiana Hollandis või CitizenGo, FAFCE ja Human Life International, mis tegutsevad mitmes riigis.
Poliitilisest küljest on veelgi ilmsem, keda nad „religioossete ekstremistide” organisatsioonideks nimetavad. Raporti kohaselt on selle „äärmusparempoolse” impeeriumi üks suurimaid võimukeskusi konservatiivne mõttekoda MCC Brussels, mida mainitakse kaks tosinat korda ja kujutatakse Ungari peaministri Viktor Orbáni pahatahtliku mõju ideoloogilise tugisambana Brüsselis.
Pole mingeid üllatusi, tegelikult kuulutavad autorid kõik, mida Ungari puudutab, „seksuaalõiguste” vaenlaseks – isegi Hungary Helps, heategevusorganisatsioon, mis on pühendunud tagakiusatud kristlaste abistamisele Lähis-Idas ja Aafrikas.
Samamoodi on loetletud kõik sotsiaalkonservatiivsed organisatsioonid, mis on seotud Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) rühmituse või Euroopa Patrioodide liikmetega, sealhulgas ECR-i Uus Suund, mille asutas Margaret Thatcher või Fundación Disenso, mis on seotud Hispaania VOX-partei'ga.
Aruandes väidetakse, et Euroopa äärmusparempoolsete parteide „meediahõive” mängib selle võrgustiku legitimeerimisel suurt rolli. Muuhulgas mainitakse selles konkreetselt konservatiivseid väljaandeid, mis „edendavad rutiinselt soovastaseid narratiive, mis on raamitud püüdlustena kaitsta rahvuspärandit ja kristlikke väärtusi”.
„Silmakirjalikkus Richteri skaalal”
Aruande avalikustamisel eelmisel nädalal löid EPF-i direktorid ja liitlased häirekella USAIDi rahastamise kärbete pärast, süüdistades samal ajal oma kriitikuid „välismaiste mõjutajate” mõjutamises.
Ülemaailmse inimõiguste eestkoste grupi ADF International esindaja – kes on samuti aruande „sihtmärk” – ütles:
Silmakirjalikkus Richteri skaalal: need organisatsioonid sõltuvad Ameerika maksumaksjatest ja globaalsetest miljardäridest, kuid nõuavad väikeste konservatiivsete rühmituste rahastamise lõpetamist, kes saavad palju vähem toetusi. See, mida EPF nimetab ekstremismi käsitlevaks aruandeks, näeb pigem välja nagu tsensuuri soovinimekiri, mis on maskeeritud akadeemilisse žargooni ja rahastajate logodesse.
Raamistades traditsioonilisi, usupõhiseid ja konservatiivseid vaateid oma olemuselt „demokraatiavastasteks”, riskib EPF muuta ELi institutsioonid ideoloogilisteks jõustajateks, mitte demokraatlikeks vahendajateks.
Mõni nädal tagasi korraldas ADF Euroopa Parlamendis ürituse, mida võõrustasid konservatiivsed Euroopa Parlamendi liikmed fraktsioonidest ECR ja Patriots for Europe. Üritusel hoiatas organisatsiooni tegevdirektor Paul Coleman, et sõnavabadus on Euroopas ohus viisil, mida pole aastakümneid nähtud, ning et ELi kasvav tsensuurirežiim on üha enam loodud konservatiivse ja religioosse teisitimõtlemise mahasurumiseks „vihakõne” vastase võitluse varjus.
Viinis asuv ADF koosneb peamiselt inimõigustele, sealhulgas mõtte- ja sõnavabadusele spetsialiseerunud juristidest. Selle tuntuim klient on Soome parlamendiliige Päivi Räsänen, keda süüdistatakse "vihakuriteos" piiblisalmide säutsumises, et selgitada oma seisukohti LGBT-küsimustes ning kellele on endiselt määratud kriminaalkaristus, hoolimata sellest, et ta on juba kaks korda õigeks mõistetud.
Organisatsioon teeb koostööd ka kuulsa lastekaitseaktivisti Billboard Chrisiga, kes arreteeriti eelmisel kuul Brüsselis lihtsalt tänaval seismise eest sildiga, millel oli kiri "Lapsed ei tohi hormoonravile nõusolekut anda", ning esindab mitmeid inimesi, keda süüdistati Ühendkuningriigis abordikliinikute ees vaikselt palvetamises.
Need näited näitavad täpselt, millele EPF ja teised sarnased organisatsioonid viitavad, rääkides "religioossest paremäärmuslusest" kui ohust "raskelt teenitud" progressiivsetele õigustele, samal ajal kui nende ainus eesmärk on Brüsseli institutsioonilise võimu relvastamine, et purustada igasugune vastuseis nende liberaalsele tegevuskavale.
„Kui peavoolu seisukohti perekonna, soo või vanemlike õiguste kohta käsitletakse ohuna ELi väärtustele, liigume ohtlikult lähedale nõukogudeaegsele ideoloogilisele politseitegevusele, mis muutub iga sõnavabaduse fiaskoga Euroopas üha reaalsemaks,“ lisas ADF.
Kommentaarid
0 kommentaari