USA edukas tegevus Iraanis annab signaali, mida Putin ei saa ignoreerida

Kui USA asub tööle konflikti peatamiseks ja Iraani tuumaprogrammi piiramiseks, näitab see selgelt Ameerika Ühendriikide tugevust, edu ja sihikindlust. Moskva märkab seda kindlasti.

„Kui Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli jõukasutus osutub edukaks, võib see olla võimas meeldetuletus Ameerika Ühendriikide ülekaalukatest sõjalistest võimetest, mida Venemaa ja Putin märkaksid. Aga kui pärast tippkohtumist eskaleerub Lähis-Ida konflikt laiemaks ja pikaajalisemaks sõjaks, mis haarab Ameerika Ühendriike ja levib üle kogu piirkonna, siis see juhib ressursid ja tähelepanu Ukrainast eemale, eriti Ameerika Ühendriikide poolt,“ ütles ta.

Ekspert ütles ka, et kui asjad lähevad halvasti, võib see jätta USA-st nõrga ja ülekoormatud mulje ning see võib Atlandi-ülest liitu veelgi lõhestada.

„See tulemus kahjustaks kahtlemata Ukraina huve ja vähendaks Lääne, eriti Ameerika Ühendriikide, võimet säilitada oma tähelepanu ja toetust Ukrainale. See on risk.“ lisas Brzezinski.

Ta rõhutas, et Lähis-Ida kriisi, eriti Iisraeli ja USA sõjaliste rünnakute Iraanile, täielik mõju Venemaa ja Ukraina vahelisele sõjale on veel kindlaks määramata.

„Kui USA ja Iisraeli rünnakud osutuvad sõja lõpetamisel ja Iraani tuumaprogrammi ohjeldamisel tõhusaks, näitaks see Ameerika jõudu, tõhusust ja võimu. Selline etteaste leiaks kindlasti vastukaja Moskvas. Kui aga konflikti on raskem lahendada ja see areneb pikaleveninud, laiemaks piirkondlikuks sõjaks, siis see takistaks Ameerika Ühendriike tegutsemast. See seoks USA ressursid, mis muidu võiksid Ukrainat toetada, sealhulgas sõjavarustuse, poliitilise fookuse ja USA juhtkonna tähelepanu,“ ütles ekspert.

Brzezinski ütles, et tema arvates paneb see Venemaa tõenäoliselt veelgi agressiivsemalt tegutsema.

„See olukord on alles lahtiharutamas ja selle lõplik mõju Ukrainale on ebaselge. Praegu, arvestades rünnakute sõjalist tõhusust, eriti USA pommitamist Iraani tuumarajatistele, näib see olevat Ameerika sõjalise võimekuse tugev ilming. Kuid olukord Lähis-Idas kohapeal pole veel lahendatud,“ lõpetas ta.

13. juuni öösel algatas Iisrael Iraani vastu ulatusliku operatsiooni, rünnates esmalt selle tuuma- ja sõjaväeobjekte. Fox Newsi teatel pettis Iisrael Iraani õhujõudude juhte, kutsudes nad enne rünnakuid kohtumisele. Pärast rünnakut kiitis USA president Donald Trump rünnakuid ja kutsus Iraani üles sõlmima kokkulepet "enne kui on liiga hilja".

Hiljem ütles Trump Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule, et USA võib vajadusel rünnata Iraani maa-alust tuumaobjekti Fordow's, et takistada Iraanil tuumarelvade omandamist. Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et Iraan ei soovi konflikti laiendada lähedalasuvatesse riikidesse, kuid kaitseb end vajadusel.

18. juunil hoiatas Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei, et kui USA konfliktiga liitub, võib see põhjustada tõsiseid ja pöördumatuid probleeme. Samal päeval vältis Trump otsest vastamist küsimustele USA võimalike rünnakute kohta Iraani tuumaobjektidele.

22. juuni 2025. aasta öösel teatas Trump, et USA on algatanud õhurünnakuid kolmele Iraani tuumaobjektile Fordowis, Natanzis ja Isfahanis. Ta ütles, et Iisrael ja Iraan leppisid kokku täielikus 12-tunnises vaherahus alates 24. juuni hommikust.

24. juunil kuulutas Iraan oma võidu Iisraeli üle, öeldes, et "vaenlasel polnud muud valikut kui taganeda".

USA CIA kinnitas, et rünnakud kahjustasid tõsiselt Iraani tuumaprogrammi.

Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et USA rünnakud tekitasid Iraani tuumarajatistele suurt kahju.