Patmose Johannes nägi seda ette: ELi digitaalne identiteet teab kõike

Sinu andmed laekuvad ELi digitaalse identiteedi rahakotti, ohustades vabadusi alates sõnavabadusest kuni privaatsuseni. See kajastab Ilmutusraamatu hoiatust – „ükski ei saa osta ega müüa peale selle, kellel on märk“ – ja Hiina sotsiaalse krediidi düstoopiat.

2024. aasta mais vastu võetud eIDAS 2.0 määrus on 2016. aasta ELi elektroonilise identifitseerimise, autentimise ja usaldusteenuste uuendus. See nõuab digitaalse ID-rahakoti loomist 2026. aasta detsembriks, mis ühendab passe, pangakontosid ja terviseandmeid. Euroopa Komisjon prognoosib 2030. aastaks 80% kasutuselevõttu, mis säästab ettevõtetele 2024. aasta hinnangute kohaselt 11 miljardit eurot aastas.

Skeem on suunatud ka pettuste vähendamisele: broneeringu puhul jagatakse ainult vanust, mitte täielikku identiteeti. ELi andmete kohaselt vähendasid 2024. aastal 26 liikmesriigis ja 350 üksusega katseprojektid identiteedivargusi 15 protsenti.

Küberjulgeolekuriske on aga küllaga. Verizoni raporti kohaselt paljastasid globaalsed andmelekked 2024. aastal 2,6 miljardit kirjet. ELi Frontexi süsteemist lekkis 2023. aastal migrantide andmed, tuues esile tsentraliseeritud serverite nõrkused.

Johannese ilmutus hoiatab: „Ja ta teeb kõik, nii väikesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, võtma märgi ... ja et keegi muu kui see, kellel on märk, ei saaks osta ega müüa” (13:16–27). Peagi teab digitaalne ID kõike, jälgides oste, reise, internetiharjumusi ja isegi sotsiaalmeedia postitusi. ELi „vihakõne” algoritmid võivad märgistada ID-sid teisitimõtlemise eest, piirates sõnavabadust.

Hiina sotsiaalse krediidi süsteem pakub sünge paralleeli. The Guardiani teatel oli Pekingi süsteem 2024. aastaks andnud käitumise põhjal 1,4 miljardile kodanikule hindeid, piirates madalate hinnangute korral reisimist või töökohti. ELi digitaalne ID, kui see on seotud vastavusnäitajatega, nagu süsiniku jalajälg, riskib sarnase kontrolliga.

Privaatsus, Euroopa alustala, on ohus. ELi isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) tõi 2024. aastal kaasa vaid 1200 trahvi, mis näitab Brüsseli kontrolli puudumist. Andmete üleviimine ELi serveritesse õõnestab kodanike kontrolli. Vaba liikumine, mis on Schengeni alus, seisab silmitsi piirangutega. 2024. aasta katseprojektid näitasid, et digitaalsed isikutunnistused jälgivad süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis võib piirata reisimist nõuetele mittevastavatele kasutajatele. Majandusvabadus on vankuv, kuna kohustuslikud e-isikutunnistused lähenevad.

Hispaania, Itaalia ja Kreeka andsid 2024. aastal märku, et teenuste saamiseks võidakse nõuda digitaalset isikutunnistust, mis riskib umbes 10 protsendi nutitelefoni mitteomavate kodanike ilmajätmisega. Eelkõige Kreeka, nagu ka teised lõunapoolsed riigid, seisab silmitsi vastavussurvega, mis ohustab riigi autonoomiat digitaalse isikutunnistuse kasutuselevõtul.

Taastumisfondi tingimustega seotud karistused sunnivad Ateenat digitaalset isikutunnistust kiiresti kasutusele võtma, hoolimata madalast 67-protsendilisest lairibaühenduse levialast, mis on kaugel alla Taani 90 protsendile. Kreeka sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest, näiteks IDEMIA-st, mis on identiteediga seotud turvalisust pakkuv ettevõte, IDEMIA-st ID-kiipide puhul, erinevalt Prantsusmaa ettevõttest National Identity Care (eID), kujutab endast välise andmekontrolli ohtu. See peegeldab laiemat ELi dünaamikat, kus lõunapoolsed riigid seisavad silmitsi rangemate mandaatidega, samas kui põhjapoolsed riigid nagu Saksamaa, kus 5 miljonit inimest kasutab oma ID-rahakotti ja Taani oma isikutuvastussüsteemiga (MitID), viivitavad integratsiooniga, et kaitsta riiklikke süsteeme.

Praktilised probleemid süvendavad ohtu. Portugali 2024. aasta katseprojektis jäi tõrgete tõttu 30 protsenti kasutajatest internetist välja. Üle Euroopa puudub 15 protsendil maapiirkondade elanikest 2024. aasta Eurostati andmete kohaselt digioskus, mistõttu seisavad nad silmitsi teenustest ilmajätmisega.

Vastupanu kasvab. 2024. aasta Eurobaromeetri küsitlus näitas, et 65 protsenti eurooplastest on kohustusliku isikutunnistuse vastu. Hollandi põllumehed ja Prantsuse veoautojuhid protesteerisid digitaalse ülevõtmise vastu. X-is nimetavad kasutajad seda „kontrollvõrguks“. Rahvuslikud ja konservatiivsed parteid, mis olid 2025. aasta Europe Electsi küsitlustes 20 protsendi juures, võidavad populaarsust.

Digitaalse isikutunnistuse laiemad tagajärjed ohustavad Euroopa kultuurilist ja demokraatlikku struktuuri, mis on juurdunud kristluses. Kuigi piibellik ennustus võib olla kõhedusttekitav, sümboliseerib Ilmutuse „märk“ maist võimu vaimu üle. Tänapäeva digitaalne süsteem riskib kodanike taandamise andmepunktideks valimata eurokraatide all.

Hiina sotsiaalse krediidi süsteem, mis seob käitumise juurdepääsuga, näitab, kuhu see viib: ühiskond, kus teisitimõtlemine tähendab tõrjutust. Ajaloolised paralleelid – Rooma rahvaloendused, natside isikukoodid, Nõukogude isikutunnistused – hoiatavad, et tsentraliseeritud andmed piiravad vabadusi. ELi ühtne digitaalne identiteet, mida müüakse progressina, võib õõnestada Euroopa mitmekesiseid kultuure, ohustades vabadust elada vabana riiklikust järelevalvest.

Eurooplastel Patmose rannikult Berliini tänavateni peab olema õigus see digitaalne puur tagasi lükata, vastu astuda ning nõuda loobumisvõimalusi ja kohalikku krüpteerimist. Kas 2026. aastaks oleme vabad kodanikud või Brüsseli superriigi alamad? 

Poeomaniku skaneering on hoiatus: seiske vastu kohe või kummarduge igaveseks kõikvõimsa riigi ees.