Mees, kes tappis prantsuse arsti "Allahi nimel", tunnistati kriminaalselt süütuks

Kõigest kolm aastat tagasi Marseille's mõrvas Mohammed julmalt – „Allahi nimel“ – kooli ees noore 40-aastase sõjaväearsti Alban Gervaise. Tema mälestuseks ei peetud vaikuseminutit ega rahvuslikku austusavaldust. Tema lesk sai just õudusega teada, et tema abikaasa mõrvarit ei mõisteta kohtu alla, kuna ta on tunnistatud vaimselt kohtu alla andmiseks kõlbmatuks.

10. mail 2022 läks Alban Gervaise oma kahele lapsele, 3- ja 7-aastasele, Marseille' katoliku kooli järele, kaasas oma noorim tütar, kes oli siis 20 kuud vana. Sõjaväearsti ründas hullumeelne mees, kes pussitas teda korduvalt, ise samalajal karjudes „Allah Akbar“. Ta suri saadud vigastustesse umbes kümme päeva hiljem.

Alban Gervaise'i jõhker mõrv müüdavat meediat ei huvitanud. Mõned vähesed meediaväljaanded teatasid selle mehe surmast – nad eelistasid mitte mainida, et mehel oli kõri läbi lõigatud. Katoliiklane, sõdur, abikaasa ja isa Alban Gervaise'il polnud õigust avalikule austusavaldusele. Sõjavägi väitis, et tema naine keeldus juhtumit avalikustamast, mida naine aga veendunult eitas. Kuid juhtumi ümber valitsenud avalik vaikus sobis paljudele inimestele. Albani sõjaväelastest sõprade jaoks on see meediavaikus teine ​​surm.

Nagu nii paljudel teistel sarnastel juhtudel jõudis kahtlusaluse, 23-aastase Mohammed L. psühhiaatriline hinnang järeldusele, et ta oli täiesti otsustusvõimetu.

Arsti naine Christelle Gervaise oli algusest peale mures psühhiaatrilise hindamise läbiviimise tingimuste pärast. „See põhineb sellel, mida süüdistatav ütleb. Ma ei saa nõustuda, et ekspertiisiaruanne põhineb faktidel,“ selgitab ta, juhtides tähelepanu sellele, et psühhiaatrilises aruandes puudub viide uurimistoimikule.

Väga kiiresti välistati teo terroristlik mõõde, mis valmistas Alban Gervaise'i perekonnale ja sõpradele palju meelehärmi. „Kui mu kolleegi jõhker mõrv oli juhus, siis olen endiselt veendunud, et ohvri leidmiseks katoliku kooli sihtmärgiks seadmine ei olnud kindlasti juhus,“ ütles Laverani sõjaväehaigla pensionil olev arst ajalehele Marianne, kelle seisukohta jagatakse laialdaselt. „Oli selgelt soov karistada, tappa, ohverdada kristlane! Sellel on sama väärtus kui siis, kui see oleks juhtunud kirikus või teise usu kooli ees! Minu teada on kõik varasemad intsidendid liigitatud terroriaktideks. Nende mõju riiklikul ja meedia tasandil on olnud üsna erinev.“

Täna saame teada Mohammed L. psühhiaatrilise hindamise dramaatilistest tagajärgedest. Väidetavalt tegutses ta varase skisofreenia ja kanepitarbimise kontekstis esinenud ägeda luuluepisoodi tõttu vähenenud vastutusvõimega seisundis. 

Seetõttu peetakse teda vaimselt kõlbmatuks kohtu alla andmiseks ja kriminaalkohus teda ei karista. Ta pääseb vanglast, kuid jääb määramata ajaks sundsavile haiglasse. Pärast mõrva on Mohammed L. vahistatud ja viidud psühhiaatriahaiglasse. Le Figaro andmetel viidi ta seejärel vähem ohtlike isikute osakonda. Tema võimaliku vabastamise peavad heaks kiitma kaks psühhiaatriaeksperti – hetk, mida Christelle Gervaise kardab kõige rohkem, sest ta teab, et mees võib väga lühikese aja jooksul vabaneda ja potentsiaalselt uuesti kuriteo toime panna. Talle ei teatata mehe võimalikust vabanemisest ja ta võib ühel päeval selle mehega tänaval kohtuda.

Ta on avaldanud liigutava tunnistuse, milles ta palub, et vähemalt ühel päeval paluks Prantsuse riik andestust:

Loodan, et ühel päeval palub teie riik, mida te nii väga armastasite ja millele te nii lojaalsed olite, teie andestust.

Andestust selle eest, et me ei avaldanud austust teile, sõjaväearstile, kolonelleitnandile, Val-de-Grâce'i dotsendile, pühendunud isale ja eeskujulikule kodanikule.

Andke meile andeks, et lasime teil ilmaasjata surra.

Andke meile andeks, et lasime valitsuse mõrvaritel teiste elusid hävitada.