See kõik võtab õhku ahmima: Võrgu tasakaalustamine hakkab meile maksma aastas 80-200 miljonit

Ja hind on meil keskmiselt kaks korda kallim kui Soomes. 200 miljonit on sellega võrreldes väga suur raha. See on 0.5% SKT-st. Taastuvelektritasu maksame me aastas veidi alla 100 miljoni.

Need arvud on selleks, et paremini aru saada suurusjärkudest.

Tänaseks on selgunud, et pärast desünkroniseerimist on tasakaalustamise kulud prognoositust oluliselt suuremad ja nagu me teame on need suured seoses taastuvenergiaga ehk juhuelektriga.

Tsitaat artiklist:

"Eleringi toorandmetel ja Thema arvutustel 2024. aastal keskmine prognoosiviga tarbimisel oli Eestis 5,6 protsenti.

Tootmise puhul oli 2024. aastal tuuleparkide prognoosiviga 23 protsenti ja päikesetuuleparkidel 40 protsenti. Muude tootmisvahendite – soojuselektrijaamade või salvestusseadmete puhul kasutas Thema suurust üks protsent.

Sisuliselt tähendab see, et ilmastiku tõttu börsile tehtud pakkumised tuule- ja päikeseparkide puhul vajavad pidevalt tasakaalustamist. Küsimus on, kes ja kuidas tasakaalustamise eest maksab.

Arvestades, et möödunud aastal andis päike 17 protsenti Eestis toodetud elektrist ja tuul 20 protsenti Eestis toodetud elektrist, hindab Thema, et reaalselt kujuneks päikeseelektri ebabilansi tariifiks 13,69 eurot megavatt-tunnilt ja tuulel 7,86 eurot megavatt-tunnilt.

Juhitavad elektrijaamad jällegi peaksid ebabilansitasu maksma 0,34 eurot megavatt-tunnilt. Kaalutud keskmine tasu nii juhitamatutele kui ka juhitavatele tootjatele oleks 3,85 eurot megavatt-tunnilt."

Ehk siis Eleringi ja konsultantide ettepanek on arvutada keskmine ja jagada see kulu kõikide tootjate vahel ära. Sest siis kui neile jagada tegelikud kulud, ei ole tuule- ja päikesepargid enam kasumlikud!!!

Selline idee võtab küll jalust. Üldiselt on kogu omahinna arvutusloogika ikka vastupidi: arvestada kulutused konkreetse toote või teenuse kohta nii täpselt kui võimalik. Ja kui siis kasumit ei ole, siis tuleb otsustada, mida edasi saab teha. Ainult nii saab juhtimine õiget informatsiooni. Praegu peidame me juhuelektri tegelikud kulud ühiskonnale ära erinevate maksude ja tasude näol. Ja ikka selleks, et need tootjad saaksid kasumit ja poliitikud saaksid rääkida, et tuule või päikesenergia on odav. Kas pärast elektri hinnatõusu veel mõni muu tootmine ka elus on, see ei huvita kedagi.

Ega ilmaasjata ütle USA rahandusminister Scott Bessent, et taastuvelekter on lukselekter.

Ega muud ei oska öelda kui korrata mõtet, et riik vajab peaenergeetikut ja peaökonomisti.

- Indrek Neivelt