Putini laevastik kasvab maailma võimsamaks – ja Euroopa pöörab pilgu kõrvale

Alates 2011. aastast on Venemaa laevaehitustööstus, hoolimata sanktsioonidest ja sõjakuludest ehitanud: 27 allveelaeva, 6 fregati, 9 korvetti, 16 väikest raketilaeva ja arvukalt varustusüksusi. Lisaks käib intensiivne laevaehitus ja eeldatavasti veesatakse need veel sel kümnendil.

Venemaal on tänapäeval märkimisväärne võimekus rünnata NATO riike kaugelt – relvasüsteemidega, mida Ukraina sõjas ulatuslikult katsetati. Eelkõige kasutati Ukraina taristu vastu massiliselt tiibraketti Kalibr.

Uued Vene laevad varustatakse ka hüperhelikiirusega raketiga Zircon – relvaga, mille vastu praegu puudub tõhus kaitsemehhanism. Samuti on tehnoloogilisi hüppeid, näiteks tuumajõul töötav veealune droon.

Uus jäämurdja lahingukutter Ivan Papanin saabumas Peterburi suurejoonelisele mereväeparaadile

Endine Briti diplomaat Ian Proud meenutab veebiajakirjas Responsible Statecraft väidetavalt "kogemata" avaldatud 2015. aasta dokumenti: Venemaa plaanib luua tuumatorpeedorelva, mis võib muuta terved rannikuribad elamiskõlbmatuks. Proud töötas aastatel 2014–2019 Moskva Briti saatkonna majandusnõunikuna.

Kuigi Suurbritannia laevakandja "Carrier Strike Group 25" asus aprillis nelja laevaga Indo-Vaikse ookeani poole teele, on Venemaa pikka aega olnud kohal kõigil ookeanidel. Proud kommenteeris: „Samal ajal kui Suurbritannia tagasihoidlik laevastik liigub itta, on Venemaa pikka aega aktiivne olnud kõikides piirkondades – ühisõppustel Hiina ja Iraaniga ning sadamakülastustel Myanmaris ja teistes riikides.“

Moskva positsioneerib end Arktikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning katsetab uut maailmakorda merel koos selliste liitlastega nagu Hiina ja Iraan.

Briti laevastik kahaneb – vaatamata suurtele sõnadele. Neli praegu teel olevat laeva jätavad kodurinde peaaegu kaitseta: hävitaja, kaks fregatti (kolmas asub Omaanis) ja allveelaeva. Ülejäänud: kas teenistusest väljas või hoolduses. Kolm Astute-klassi allveelaeva, mis võeti kasutusele alles 2014. aastal, on olnud teenistusest eemal umbes kaks aastat. HMS Daring, mida kunagi peeti moodsaimaks õhutõrje hävitajaks, on dokis olnud alates 2017. aastast.

Proudi sõnul läheb kaitse-eelarve kavandatud suurendamine 2,5 protsendini SKPst kaotsi, on ülehinnatud ja krooniliselt edasi lükatud hankeprogrammide tõttu. Venemaal nähtut kiiret uusehitustsüklit pole näha.

Samuti on teenistusest maha võetud kaks vaevalt 20 aastat vana Albion-klassi maabumislaeva. Need müüakse Brasiiliale.

2010. aastaks oli olukord juba pöördunud: Vene merevägi sai riikliku relvastusprogrammi peamiseks kasusaajaks.

1990. aastatel ja 2000. aastate alguses toimus kuningliku mereväe ja Venemaa laevastiku vahel endiselt koostöö. Kuid pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal on kõik kontaktid katkenud – sealhulgas diplomaatilisel tasandil. Tänapäeval näevad Briti ohvitserid oma Vene kolleege vaid periskoopide, binokli ja teleskoopsihikute kaudu. Ja: „Neil on rohkem relvi kui meil,“ kirjutab Proud.

Lääne sügav liberaalsus maksab kätte: „See aastakümneid kestnud hooletussejätmine – mitte ainult Suurbritannia, vaid ka Ameerika (enne Trumpi) suhtes – on meid pimestanud Venemaa mereväe taktika muutumise suhtes Ukraina sõjalaboris.“ Ukraina lahinguväljal välja töötatud merendustehnoloogia ja taktika töötavad tulevikus lääne vastu. Ja Euroopa? Tegeleb rohepöördega.