Esmalt tipptariifid, nüüd kaubandusleping? Trump ja Xi on hubasel kursil

Lisaks 90-päevasele pausile kaubandussõjas on nüüd paistmas ka kaubandusleping.

Nagu kokku lepitud, alandasid Hiina ja USA kolmapäeval ajutiselt 90 päevaks oma kõrgeid vastastikuseid tariife enamike kaupade puhul. Washingtonil on nüüd isegi Pekingiga sõlmitava väga tugeva kaubanduslepingu mustand, ütles USA president Donald Trump. USA tühistas ka kavandatud ekspordipiirangud suure jõudlusega arvutikiipidele, mis oleksid peamiselt mõjutanud Hiinat.

„Meil on raamistik väga, väga tugeva kokkuleppe sõlmimiseks Hiinaga,“ ütles Trump teisipäeval Fox Newsi eetrisse antud intervjuus. „Kuid tehingu kõige põnevam osa (…) on Hiina avanemine USA majandusele.“

Alates oma teise ametiaja algusest 20. jaanuaril on Trump ajanud karmi kaubanduspoliitikat, mis on raputanud ülemaailmseid tarneahelaid. Ta ähvardas arvukate riikide vastu täiendavaid tariife, kehtestas mõned neist ja seejärel tühistas mitmed. Näiteks kehtestas USA hiljuti enamikule Hiinast imporditud kaupadele 145-protsendilise tariifi ja Hiina Rahvavabariik vastas sellele 125-protsendilise lisatasuga USA kaupadele.

Nädalavahetusel saavutasid mõlema riigi valitsuste esindajad Genfis toimunud läbirääkimistel läbimurde. Nad leppisid kokku, et vähendavad alates kolmapäevast ajutiselt vastastikuseid tariife – 30 protsendini enamiku Hiina impordi puhul ja 10 protsendini USA kaupade puhul.

Pärast lepingu sõlmimist tühistas Hiina keelu kodumaistele lennufirmadele võtta vastu uusi lennukeid USA lennukitootjalt Boeing. USA valitsus omalt poolt tühistas kavandatud ekspordipiirangud tehisintellekti (AI) arendamisel kasutatavatele pooljuhtidele.

Kolmapäeval Pekingis toimunud tippkohtumisel Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühenduse esindajatega allkirjastasid Hiina ja Colombia lepingu Hiina investeerimisalgatusega „Uus Siiditee“ liitumiseks.

Hiina on programmi kaudu enam kui kümme aastat rahastanud taristuprojekte, nagu sadamad, raudteeliinid ja lennujaamad Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Euroopas. President Xi Jinpingi lipulaevprojektis osaleb juba üle saja riigi, sealhulgas kaks kolmandikku Ladina-Ameerika riikidest. Hiina on USA asemel saanud muuhulgas Brasiilia, Peruu ja Tšiili suurimaks kaubanduspartneriks.

Hiina loodab, et mitme miljardi dollari suurune investeerimisrünnak annab talle parema juurdepääsu teiste riikide turgudele ja suurendab ka poliitilist mõjuvõimu. Siiditee algatust on teravalt kritiseeritud eriti läänes, sest see ajab osalevad riigid võlgadesse ja sõltuvusse Hiinast.