Riik kaotab senise töötutoetuse

"Töötutoetuse kaotamine on geniaalne strateegia, mis paneb inimesed tööle... või vähemalt jooksma – nälja, üürivõlgade ja eksistentsiaalse paanika eest. Pole paremat motivatsiooni kui tühi külmkapp ja ukse taga kolmas inkassokiri. Kui pole porgandit, lööme kepiga! See on ju teada vana hea motivatsioonipsühholoogia.

Ilma töötutoetuseta avastavad inimesed endas senitundmata andeid – näiteks kuidas keeta makarone kuuma kraanivee all või kuidas varjutada professionaalne tänavamuusik, kasutades ainult kahte plastiklusikat ja pisaraid. Loovus puhkeb õide, kui rahakott on tühjem kui poliitiku lubadused.

Tööandjad rõõmustavad – uksest sajab sisse motiveeritud töötajaid, kelle CV-d on kirjutatud vetsupaberile ja kelle tööintervjuu lõpeb palvega: "Palun, ma teen kõike – ka Excelit!" Ja ettevõtjad saavad lõpuks valida töötajate seast nagu kuningas liha turul: "Hmm, võtaks selle, kellel on kõige rohkem silmaaluseid ja paanikat hinge sees."

Majandus õitseb – sest kui sul pole raha, siis sa pead midagi tegema! Näiteks müüma oma vana vannitoa kraani Facebook Marketplace’is või alustama krüptokarjääri, sest midagi tuleb ju teha, kui töö ei helista tagasi ja kõht koriseb morsekoodis sõna tööle.

Töötutoetuse kaotamine ei aja inimesi lihtsalt tööle – see paiskab nad otse eksistentsiaalsesse produktiivsuse tsentrifuugi, kus iga päev on ellujäämiskunsti meistriklass. Ja lõpuks, kui nad on läbi higistanud kõik sokid ja söönud ära oma säästuhoidised (loe: küüslauk ja sinep), siis nad mõistavad – ahjaa, oleks ju võinud lihtsalt normaalne sotsiaalsüsteem olla.

Aga kus sellega! Elu peabki olema nagu “Näljamängud”, ainult et preemiaks on miinimumpalk ja taldrikutäis makaroniputru."