Keskerakond pöördus süüdimõistva kohtuotsuse osas Euroopa Inimõiguste kohtusse - Kesknädal

Kaebuses tuuakse välja erinevaid menetlusrikkumisi ning vaidlustatakse nii süüdimõistev otsus kui ka karistus. Keskerakonda esindavad advokaadibüroo LEVIN vandeadvokaadid Paul Keres ja Andri Rohtla, kelle sõnul on Riigikohtu otsuses mitmeid aspekte, milles võib näha Euroopa Inimõiguste Konventsiooni punktide 6, 7 ja 11 rikkumist.

Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul on süüdimõistev kohtuotsus mõistetamatu juba seetõttu, et ettevõtja ei soovinud Keskerakonna toonase peasekretäriga vesteldes saavutada mitte õigusvastast eelist, vaid soovis informeerida ühe linnaameti omavolist temalt õigusevastaselt kõrge servituudihinna nõudmisel.

“Seda, et linnaamet oma eksimust mõistis ning õigusevastase tegevuse lõpetas, ei saa lugeda hüveks, mille saavutamiseks oleks õigusriigis vaja rakendada mõjuvõimu. Seega puudub siin sündmustikus koht, mida saaks tõlgendada mõjuvõimuga kauplemisena. Väga uuenduslikuna mõjub tõlgendus, et linna õiguspärane käitumine on ettevõtjale antav õigusvastane eelis,” selgitas Paul Keres.

Kaebuses tuuakse eraldi välja ka asjaolu, et karistuse määramisel ei lähtunud Riigikohus mitte kaasuse asjaoludest, vaid soovist piirata Keskerakonna tegevust. “Sellega rikkus Riigikohus nii Keskerakonna, ta liikmete kui valijate õigust ühinemisvabadusele ning poliitilise väljenduse vabadusele,” täpsustas Paul Keres. “Isegi kui erakonna vastu oleks õigustatud sanktsioon, peaks see kaebuse kohaselt olema kõige vähem piirav meede, mis ei halvaks demokraatlikku osalust. Erakonna poliitilise tegevuse piiramine oleks proportsionaalne ainult selliste erakondade puhul, kelle poliitiline tegevus hõlmab demokraatia ohustamist või vägivalla õhutamist, mida käesolevas kaasuses ning Keskerakonna tegevuses laiemalt ei esine. See, kuidas Keskerakonna tegevust piirati, ei ole seega mingil juhul proportsionaalne vastus sellistele tegudele, mida erakonnale käesolevas kohtuasjas süüks pandi.”

Kui Euroopa Inimõiguste Kohus kaebusega nõustub, suunatakse otsus Riigikohtusse uuesti läbivaatamisele. “Kui aga kaebust menetlusse ei võeta, siis kinnistub Eesti kohtupraktikasse pretsedent, mida peavad edaspidi hoolikalt arvesse võtma mitte ainult kõik Eesti erakonnad, vaid ka kõik ametiasutustega suhtlevad eraisikud ja ettevõtjad,” lisas Paul Keres.