Moonika Helme: "Arstid peaksid olema esimesed, kes poliitikas end ei positsioneeri"

Helle-Moonika Helme: "Siin me kuulsime palju selliseid loosunglikke suuri sõnu, et olen kaardistanud ja probleeme on palju ja mida kõike me hakkame tegema. Aga meil on tegelikult Eestis üks perearst, see on Tõstamaa perearst Madis Veskimägi, kes on just hiljuti, 13. aprillil 2025 kirjutanud pika artikli "16 näidet, mis paljastavad Eesti meditsiini tegelikud probleemid". Ja seal on tegelikult toodud välja probleemid ja näidatud ära ka lahendused. Tegelikult, võtaksite ta endale nõunikuks ja siis ta ütleks teile, mida peaks tegema. Aga teie algatusel visati ta pigem kunagi perearstide seltsist välja, sest ta oli liiga aus ja rääkis ära, mis on päriselt probleemid.

No selge, meie tervishoiusüsteem on täpselt nii tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli, ja see kõige nõrgem lüli on siinkohal minister, mitte arstid, õed, perearstid, kes kõik igapäevaselt oma rasket tööd inimeste terviseprobleemide lahendamisel teevad. Ja põhjus on väga lihtne: minister Jolleri näol ei ole meil tegu ju ministriga, vaid tegu on poliitaktivistiga, kes on sattunud ministriks, ja seetõttu meil ei olegi lootust, et tema juhtimisel meie tervishoiusüsteemis midagi paremaks läheks.

Näide sellisest poliitaktivismist oli hiljuti sotsiaalmeedias üks teine perearst, kes kirjutas, sekkus siin, võttis suu täis veel teatud poliitilisel teemal ja rääkis, nimetas inimesi: riigireeturid, soveti kummardajad, skisod ja muidu mõrapead. Vabandust, kui üks arst kasutab inimeste kohta sõna "mõrapea", siis tekib tõsine küsimus, kas selline arst üldse sobib arsti ametisse. Või kui ta ütleb skiso, mis on ilmselgelt ühe kliinilise haiguspildi stigmatiseerimine ja halvustamine ja mis näitab ju tegelikult täielikku empaatiapuudust. Ilma empaatiavõimeta arstid on, nagu ajaloost teame, milleks iganes võimelised.

Arstid peaksid tegelikult olema üldse esimesed, kes poliitikas end ei positsioneeri, sest muidu me saamegi niinimetatud staarperearstid, kes on poliitilise võimu eestkõnelejad nii tundmatute ainetega massvaktsineerimises ehk osalemises inimkatsetes või tuulikutest tulenevate tervishoiuprobleemide üleolevas pisendamises, mis on jällegi inimkatsed ja sotsiaalne eksperiment. Ja tasuks selle eest muidugi riigisüsteemis edutamine, esialgu arvamusliidriks, kes loomulikult arvab seda, mida ideoloogiliselt on vaja rahvale peale suruda. Ja terviseküsimustes on vägagi kasulik riigivõimul omada kreatuure, kes silmagi pilgutamata kas või rasedatele ja imetavatele emadele neid läbikatsetamata vaktsiine sisse süstiks, sest neil on veits poogen tegelikult, kas eritub läbi platsenta lootesse või rinnapiima siis vastsündinutele."