Inimeste vaesumise eest vastutab valitsus oma maksutõusudega

Eesti Panga värske prognoos maalib selge pildi – majandus siseneb seisakusse, hinnatõus püsib kiire ning muudkui kerkivad maksud halvendavad inimeste toimetulekut veelgi. Sel aastal ootab keskpank majanduskasvuks vaid 1,5 protsenti, samas kui hinnad tõusevad 5,4 protsendi võrra. Tegemist ei ole mingi ettenägematu loodusõnnetusega, vaid valitsuse vastutustundetute valikute otsese tagajärjega.

„Kui majanduskasv tiksub ühe protsendi ümber ja hinnad tõusevad üle viie protsendi, siis pole siin mingit reaalset kasvu – see paigalseis on sirge tee vaesumiseni. Ja selle eest vastutab Reformierakonna valitsus, kes on valinud maksutõusud ja keskvalitsuse kulude paisutamise majanduse elavdamise asemel,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Eesti Pank toob selgelt välja, et hinnatõusu üks olulisemaid põhjuseid on valitsuse otsused – käibemaksu tõus, mootorsõidukite registreerimistasud ja muud maksukoormust suurendavad sammud. Just need paisutavad inflatsiooni ja takistavad majanduse taastumist.

Samal ajal kasvab valitsussektori võlakoormus: 2027. aastaks ulatub riigi intressikulu 320 miljoni euroni ning riigivõlg jõuab 4,5 protsendini SKT-st. See on juba suurem kulu kui paljude ministeeriumite eelarved – ja see raha ei lähe inimeste hüvanguks, vaid katab varasemaid poliitilisi eksimusi. “Valitsus paisutab jooksvate kulude tarbeks laenu võttes veel omakorda inflatsiooni,” nentis Kaarelson.

Tema sõnul ei ole majanduskeskkonna madalseis kahjuks üllatus – kui Reformierakonna juhitav vasakpopulistlik valitsus tõstab järjest makse, kasvatab puudujääki ja võtab järjest uusi kohustusi, kaob inimestel ja ettevõtetel igasugune kindlustunne. Investeeringud lükatakse edasi, tarbimine väheneb, ja majandus jääbki seisma.

„Kui ettevõtjate ja investorite kindlustunne on juba kolmandat aastat kestva maksufestivaliga mutta tambitud, siis ei ole põhjust loota, et majandus või ühiskonna jõukus hakkaks nipsust kasvama. Ettevõtjad ei usalda enam valitsust, kes ei suuda luua stabiilset ja kasvu soosivat majanduskeskkonda. Sellises olukorras ei kasva ei ei kodumaised ega välisinvesteeringud,” märkis Kaarelson.

Parempoolsed pakuvad selge lahenduse: Eesti vajab konkurentsivõimelist maksukeskkonda. Üksikisiku tulumaks tuleb langetada 18 protsendini ja käibemaks tuleb selle tõstmise asemel viia tagasi 20 protsendile. Madalamad maksud loovad eeldused majanduse elavnemiseks, investeeringuteks ja inimeste kindlustunde taastumiseks.

„Kui valitsus soovib, et majandus kasvaks, tuleb lõpetada inimeste koormamine läbimõtlemata maksutõusudega. Tuleb lõpetada parempoolsetesse loosungitesse rüütatud vasakpopulism ning hakata taastama usaldust,” sõnas Kaarelson.