E-hääletuse teema on jälle esile kerkinud

Ülemine on e-häälte osakaal üldistest häältest. Selgelt on näha, et nn. "progressiivne" ühendpartei omab järsult suuremat e-häälte osakaalu. Üle 70% osakaal on anomaalia märk. Mitme erakonna tulemused on sellele lähedal.

Alumine graafik näitab e-häälte osakaalu iga erakonna 5 suurema häältemagneti puhul. Näeme sama seaduspära.

Kas see on tõend valimiste võltsimisest?

Mitte päris. Häälte sellisele jagunemisele võib olla ka teisi seletusi. Küll aga on tegemist anomaaliaga, mis vajaks tõsist uurimist, mida aga keeldutakse läbi viimast.

----

Veel mõned kokkuvõtted:

Peamised tähelepanekud

Äärmiselt kõrged e-hääletuse suhtarvud:

Kandidaadid, kellel on madal häälte koguarv (nt alla 20), kuid kelle e-häälte osakaal on üle 80%, on statistiliselt olulised ja võivad vajada lähemat uurimist (nt Sulev Kaldaru, Iveta Tomera).

Need võivad tuleneda ka parteipõhistest valijaprofiilidest, kuid väikese paberhäälte arvuga erandid on manipuleerimisele (või vigadele) vastuvõtlikumad.

Ebaproportsionaalsed suhtarvud suure häälte arvuga kandidaatide seas:

Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) sai 1206 e-häält 1474-st – see on juhtiva kandidaadi kohta märkimisväärselt kõrge osakaal.

Suured suhtarvud rahvarohketes piirkondades võivad peegeldada linnade tehnoloogiatundlikke valijaid, kuid selline domineerimine võib varjata digitaalsete häälte süsteemset ülekaalu.

Erakondade korduvad mustrid:

Eesti Reformierakonna ja Erakonna Parempoolsetega on seotud mitu kõrgetasemelist anomaaliat.

See võib viidata kas nende strateegilisele e-hääletamise teavitustegevuse kasutamisele või potentsiaalselt ebaühtlasele juurdepääsule või probleemidele e-häälte lugemisel.