Uuring: elanike teadlikkus suitsu- ja vingugaasianduritest on kasvanud

“Tänu järjepidevale ja sihipärasele teavitustööle on kasvanud tuleohutusealane teadlikkus tulekaju arengukiirusest, õigest tegutsemisest korral ning tulekahju avastamisseadmetest. Oluline on, et ei katkeks teavitustöö lasteaedades, koolides, avalikel sündmustel, meedia vahendusel ning kampaaniate abil. Ka lapsevanemad peavad olema teadlikud oma vastutusest laste tuleohutuse teadlikkuse kujundamisel,” märkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Uuringust selgus, et 75% (2022. aastal 72%) Eesti inimestest peavad suitsuandurit ja 81% (2022. aastal 77%) vingugaasiandurit äärmiselt või väga vajalikuks. Päästeameti kodunõustamise andmestik näitab, et 78%-l on kodus olemas töökorras suitsuandur ning see protsent on iga aastaga kasvanud. Võrreldes eelmise uuringuga, on 10% kasvanud nende perede osakaal, kes on viimase 30 päeva jooksul oma kodus olevaid andureid testnuppu vajutades kontrollinud.

Võrreldes 2022. aasta uuringuga on ka oluliselt suurenenud (71% > 78%) nende perede osakaal, kelle kodus on tahkeküttega kütteseadmed või gaasikatel ning olemas ka vingugaasiandur. Vingugaasiandurit võib leida vähem Tallinna kodudes, muukeelsete elanike kodudes, kuid ka suurtes kortermajades ja üürikodudes.

Murekoht on, et ligi pooltes kodudes, kus suitsetatakse, tehakse seda toas. Hooletu suitsetamine põhjustab siseruumides aastas vähemalt pooled hukkunutega tulekahjudest ning on ka eluhoonetulekahjude põhjuste seas kolmandal kohal.

Veidi on kasvanud nende perede osakaal, kes on kodu kohandanud selliselt, et oleks tulekahjusituatsioonis kiirem ja ohutum välja saada. Näiteks pole esikus/koridoris asju, mille otsa pimedas komistada, lukustatud välisust saab seest kiiresti avada ja on läbi mõeldud, kuidas tulekahju korral kiiresti välisukse või aknani jõuda.

Kuigi enamikes kodudes siiski räägitakse omavahel sh lastega tulekahju ohtudest või käitumisest tulekahju korral, siis kahjuks näitavad uuringu tulemused ka seda, et umbes 37% perede puhul see nii siiski pole. Sagedamini ei ole vastavaid teemasid kodus käsitlenud Harjumaa (sh Tallinna) elanikud, suurtes kortermajades elavad inimesed ja üüripindadel elavad pered, kel pole tahkekütteseadmeid.

“See, kuidas inimesed tuleohtudesse satuvad või kuidas käituvad tulekahju ajal, sõltub suuresti nende teadlikkusest, mistõttu on äärmiselt oluline nt lastega kodus võimalikud tuleohud üle vaadata , sh õpetada neid tuleohte märkama ja ohusituatsioonis käituma,” ütles Taavet.

Päästeameti läbi viidav laste riskiteadlikkuse uuring näitab, et lapsed, kellega kodus tule- ja veeohtudest räägitakse, on teadlikumad, võrreldes lastega, kellega on vastavatel teemadel räägitud vaid koolis või lasteaias ning oht õnnetustesse sattuda väiksem.

Uuringu viis päästeameti tellimusel läbi Kantar Emor selle aasta 3.-17. veebruarini. Küsitleti 1751 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat, et hinnata tuleohutuse alases teadlikkuses, käitumises ja hoiakutes toimunud muutusi. Sarnast uuringut on iga kahe aasta tagant läbi viidud alates 2008. aastast. Uuringu tulemusi kasutab päästeamet edasise ennetustöö planeerimisel.