Sorose Avatud Ühiskonna Fond pumpas Euroopasse üle 700 miljoni dollari
Uus uuring miljardär George Sorose rahastamistegevuse ulatuse kohta näitas, et Ungari-Ameerika päritolu mees on viimastel aastatel investeerinud progressiivsetesse projektidesse üle Euroopa enam kui 700 miljonit dollarit (625 miljonit eurot), millest miljoneid eurosid on annetatud romaorganisatsioonidele.

USA numbrianalüüsid leidsid, et Sorose suuremeelsuse peamised saajad tema Avatud Ühiskonna Fondi kaudu Euroopas on olnud Romade Haridusfond (33,1 miljonit dollarit/29,5 miljonit eurot), Euroopa Välissuhete Nõukogu (29,2 miljonit dollarit/26 miljonit eurot), Romade Fond Euroopale (20,2 miljonit dollarit/18 miljonit eurot) ja Kesk-Euroopa Ülikool (15,5 miljonit dollarit/13,8 miljonit eurot).

Kuigi paljud rahastamist saanud vabaühendused väidavad, et edendavad inimõigusi ja demokraatlikku valitsemistava, väidavad kriitikud, et annetused on mõeldud poliitiliste tegevuskavade mõjutamiseks, avatud piiride ja islamiseerimise eest seisvate organisatsioonide toetamiseks ning nn vihakõne vastase tsensuuri üha laienevamaks muutmiseks.

Jennica Pounds, kes tegutseb X-is kasutajanime DataRepublican all ütles, et andmed pärinevad täielikult Open Society'st endalt. „Nendele andmetele oli lihtsalt keeruline ligi pääseda,“ ütles ta.

Poundsi sõnul oli andmete suurim Euroopa-alane järeldus hiljutiste romadele suunatud toetuste arv, kusjuures 2023. aastal anti romadega seotud sihtasutustele üle 40 miljoni euro.

„Siiski ei ole ma Euroopa poliitikaga piisavalt tuttav, et mõista, miks see nii on või mida seal demokraatia heaks saavutada püütakse,“ ütles teadlane.

Sorose toetuste jaotuse jaotus näitab märkimisväärseid eraldisi erinevatele piirkondadele, kusjuures Ameerika Ühendriigid said lõviosa sellest 2,1 miljardit dollarit (1,87 miljardit eurot), millele järgnes Euroopa 701 miljoni dollariga (625 miljonit eurot).

Piirkonnad ja riigid, mis olid vähem demokraatlikud kui USA ja Euroopa, said rahastamisest vaid murdosa, samas kui arvudes üleesindatud riikide hulka kuulusid Ungari ja Poola (teadagi miks).

Üle Euroopa läksid märkimisväärsed summad nn faktide kontrollimisele ja „sõltumatule” ajakirjandusele, mida võib vaadelda kui katset kujundada meedia narratiive või edendada teatud seisukohti ning mis tekitab muret meedia kallutatuse pärast. Ülikoolid ja haridusasutused said Avatud Ühiskonna Fondilt märkimisväärset toetust.

Märkimisväärset rahastamist said ka väga politiseeritud, mõnikord isegi pealtnäha vastuolulised eesmärgid, nagu LGBTQ+ ja religioossete rõivaste propageerimine.

Ka pimedus liigub valguse kiirusega

Sinu reaktsioon?


Sulle võib ka meeldida

Kommentaarid

https://www.ajajoon.com/assets/images/user-avatar-s.jpg

0 kommentaari

Kirjuta esimene kommentaar!