Rootsi kohus tühistas keskkonnakaalutlustel suure tuulepargi projekti loa Läänemeres

„Maa- ja keskkonnakohtu otsused on tunnistuseks, et meie mittetulunduslik töö annab tulemusi looduse kaitsmisel,“ ütles ta.

„Kahjuks näitab see ka seda, et süsteem on katki ja paljusid lube avamerekeskkondades pole tõenäoliselt kunagi korralikult läbi vaadatud ja need tuginevad üksnes ühe osapoole esildisele,“ ütles ta.

„Osapool, kellel on loa saamises ka rahalised huvid,“ märkis Hjernquist.

Nacka ringkonnakohtu maa- ja keskkonnakohus tühistas Natura 2000 loa, mis oleks lubanud ehitada Aurora avamere tuulepargi, mis on arendajate OX2 ja Ingka Investmentsi kavandatud mahukas 5,5 GW projekt.

Otsus seab projekti tuleviku kahtluse alla, oodates võimalikku apellatsiooni või keskkonnamõju hindamist. Natura 2000 on Euroopa Liidu kaitsealade võrgustik.

Gotlandi maakonna haldusnõukogu andis loa algselt välja 2024. aasta aprillis. Luba oli ELi elupaikade ja linnudirektiivide kohase heakskiitmisprotsessi kriitilise tähtsusega komponent.

Kohtu otsus peatas projekti siiski kuni edasise õigusliku või keskkonnaalase läbivaatamise lõpuni.

Tuuleenergia ja inimõiguste nõunik Madeleine Staaf Kura ütles, et otsus tõestas, et „isegi kõige võimsamad arendajad ja advokaadibürood ei saa keskkonnaõigust eirata, kui kodanikuühiskond seisab kindlalt silmitsi probleemiga“.

Ta ütles, et see on „võit loodusele – ja demokraatiale“.

„Kohus kinnitas seda, mida me oleme kogu aeg teadnud: kiirustades tehtud keskkonnamõju hindamised ja poliitiline surve ei saa asendada teaduslikke tõendeid ja õiguslikku menetlust,“ ütles ta.

Ta lisas, et otsus loob pretsedendi kogu Euroopale. Kui me kaotame Natura 2000, kaotame Euroopa keskkonnakaitse aluse.

Aurorasse plaaniti paigutada kuni 370 turbiini, igaüks kuni 370 meetrit kõrge.

See toodaks aastas 24 teravatt-tundi elektrit, mis oleks piisav viie miljoni leibkonna varustamiseks ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks hinnanguliselt 14 miljoni tonni võrra aastas.

2024. aasta mais soovitas nõukogu Rootsi valitsusel anda projektile Rootsi majandusvööndi seaduse alusel täiendav heakskiit.

Hiljutine kohtuotsus järgnes kolme mittetulundusliku keskkonnaorganisatsiooni: Gotlands Ornitologiska Förening (Gotlandi Ornitoloogiaühing BirdLife), Motvind Sverige ja Naturskyddsföreningen (Rootsi Gotlandi Looduskaitse Ühing) esitatud kaebusele.

Need organisatsioonid väljendasid tõsist muret projekti võimaliku keskkonnamõju pärast kaitsealustele liikidele ja elupaikadele Natura 2000 aladel.

Vastuseks otsustas kohus, et projekti kohta esitatud keskkonnamõju hindamine on ebapiisav.

Rühmade poolt välja toodud konkreetsete murede hulgas olid ebapiisavad hinnangud potentsiaalse mõju kohta sellistele liikidele nagu pringel, harilik tihase- ja alk, samuti kavandatud merealuse kaabli trasside ja nende ökoloogilise mõju järsult piiratud analüüs.

Otsuses viidati ka teatud Natura 2000 alade, näiteks Stora ja Lilla Karlsö, hindamisest väljajätmisele, hoolimata võimalikest olulistest keskkonnamõjudest.

OX2 oli pakkunud välja bioloogilise mitmekesisusega seotud parandusmeetmeid, sealhulgas tehisriffidena projekteeritud turbiinivundamendid ja algatused nagu ulatuslik rannakarpide kasvatamine, et aidata vähendada eutrofeerumist, mis on vee liigne toitainete rikkus.

Vaatamata neile ettepanekutele leidis kohus, et ehitajate esitatud dokumentatsioon oli mittetäielik ja liiga abstraktne.

Otsuses ei tuvastatud maakonna haldusnõukogu menetluses formaalseid vigu, kuid jõuti järeldusele, et Rootsi keskkonnaõiguse ettevaatuspõhimõtet ei olnud piisavalt rakendatud.

Aurora tuulepark pidi asuma Läänemeres, 22 kilomeetrit Gotlandi saarest lõunas ja 30 kilomeetrit Ölandist idas, väljaspool Rootsi territoriaalpiiri, kuid Rootsi majandusvööndis.

BirdLife Gotlandi esimees Måns Hjernquist ütles Brüssels Signal OX2-le, et Natura 2000 luba on taotletud ainult ühelt alalt, Hoburgsbankilt ja Midsjöbankarnalt, ning väitis, et täiendavaid lube pole vaja.

„Me väitsime, et sellist luba ei saa anda, kuna negatiivne mõju mereliikidele oleks ulatuslik, aga ka seda, et nad peavad taotlema sarnaseid lube Natura 2000 alade Stora Karlsö ja Lilla Karlsö jaoks,“ ütles Hjernquist.

„Nendel saartel pesitsevad alkid ja kasutavad projektiala toitumisalana. Algid ei ole kantud kaitsealuste prioriteetsete liikide nimekirja, kuid linnukaljud on kantud prioriteetseteks, kuna need on ainsad pesitsevate alkidega linnukaljud Rootsis,“ lisas ta.

Rootsi valitsus lükkas Hoburgsbanki ja Midsjöbankarna Natura 2000 loa taotluse tagasi, viidates riigikaitselistele kaalutlustele. Tulevane valitsus võib seda otsust muuta.

„Kui me poleks selles loamenetluses osalenud ja ise väliuuringuid läbi viinud, oleksid otsuse ainsaks aluseks olnud OX2 enda uuringud, kuna Rootsi valitsusel puuduvad igasugused teadmised selle kohta, kuidas linnud avamerekeskkondi kasutavad,“ ütles Hjernquist.

„See on loamenetluse suur nõrkus, kuna keskkonnakohtud või valitsus peavad toetuma ettevõtete teadmistele ja nende järeldustele. Viisime need uuringud läbi vabatahtlike abil ja ilma igasuguse valitsuse või muu rahalise toetuseta. Kohalike ornitoloogide jaoks on tegemist Koljati ja Taaveti võitlusega, et nad astuksid vastu mitme miljoni dollari suurustele ettevõtetele, kelle eesmärk on iga hinna eest lube saada,“ ütles Hjernquist.