Prantsusmaa sotsiaalse mudeli säilitamine ... rahvaarvu muutmise abil?

Immigratsioon on Euroopa vanadele rahvastele eluliselt tähtis: see on vasakpoolsete tuntud refrään.

Prantsusmaal kordas seda hiljuti progressiivse mõttekoja Terra Nova aruandes, milles soovitatakse igal aastal vastu võtta sadu tuhandeid migrante, et tagada „Prantsuse sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkus“. Immigratsiooni ja Demograafia Vaatluskeskus (OID) vastas sellele, kaitstes jõuliselt täpselt vastupidist järeldust, mida toetas statistika. Võitlus pole ainult ideoloogiline, vaid ka majanduslik.

Terra Nova, mis on tuntud oma otsustavalt vasakpoolsete seisukohtade poolest ja Prantsuse Sotsialistliku Partei inspiratsiooniallikana, avaldas esmaspäeval, 12. mail mahuka raporti, et kaitsta taas Prantsusmaale saabunud massilist immigrantide sissevoolu. 

Tavapärane argument on, et immigrante on vaja pensionisüsteemi toetamiseks, mis Prantsusmaal toimib jooksva rahastamise põhimõttel. Seekord on vaade laiem: immigratsiooni peetakse kuulsa „Prantsuse sotsiaalmudeli“ ellujäämise eelduseks – mis, nagu kõik nõustuvad, kannatab tänapäeval tõsiselt ega veena enam paljusid inimesi ei oma tõhususe ega keskpika või pikaajalise elujõulisuse poolest.

Terra Nova mudelite kohaselt tuleb igal aastal kuni aastateni 2040–2050 vastu võtta 250 000–310 000 immigranti, et säilitada piisav suhe töö- ja mittetöötava elanikkonna vahel. 2022. aastal võttis Prantsusmaa vastu 331 000 (legaalset) immigranti – see on samaväärne Nantes'i-suguse linna elanike arvuga. Prantsuse avaliku arvamuse üldine arvamus on aga see, et seda immigratsioonitaset tuleb vähendada.

„Ilma immigrantidest töötajateta on meie majandus kõikumas,“ rõhutavad aruande autorid, rõhutades vajadust töötajate järele kõrge nõudlusega ametites (näiteks koduhooldus ja ehitus) ning ka muudes valdkondades, näiteks tervishoius (tänapäeval on iga viies arst Prantsusmaal välismaise päritoluga).

Mõttekoja väärtustega kooskõlas on Terra Nova diskursus pigem ideoloogiline kui majanduslik. Prantslaste jaoks vastikust tekitava massilise immigratsiooni ergutamiseks tuleb teha tööd immigratsiooni vastuvõetavuse suurendamise nimel. Aruande autorite sõnul on selleks kindlasti vaja tugevat riiklikku propagandakampaaniat, mis tõstab esile elujõu ja multikultuurilisuse eeliseid, et tasakaalustada prantslaste sügavalt juurdunud tunnet, et nende riik ei kuulu enam neile. Aruandes väidetakse, et prantslased kipuvad üle hindama välismaalaste osakaalu elanikkonnas ja tuletama sellest arusaamast ebaproportsionaalset ärevust.

Põliselanikkonna süütunde tekitamine on distsipliin, mida vasakpoolsed hästi tunnevad, eelistades rääkida ebakindluse tundest ohjeldamatu kuritegevuse asemel.

Silmitsi selle järjekordse immigratsioonimeelse propaganda tootega on Immigratsiooni ja Demograafia Vaatluskeskus, mille eesmärk on immigratsioonidebatti põhjalike ja andmepõhiste uuringutega teavitada, avaldanud vastuväite, mille eesmärk on kummutada müüt, et immigratsioon on Euroopa ühiskondade ainus lahendus ja ainus tulevik.

„Retsepti, mis ebaõnnestub, ei saa muuta,“ hüüatas selle direktor Nicolas Pouvreau-Monti irooniliselt Le Figaro arvamusloos vastusena Terra Novale.

Vaatluskeskus lükkab progressiivse mõttekoja argumendi ümber, rünnates esmalt selle metodoloogilisi eelarvamusi. Terra Nova aruanne eeldab, et immigrantide tööhõive määr on sama mis Prantsuse elanikkonnal. See aga absoluutselt nii ei ole. 

„Euroopa Liidu väliste välismaalaste – nende, keda mõjutab uuringu suunamiseks mõeldud immigratsioonipoliitika – tööhõive määr on Prantsusmaal peaaegu 10 punkti madalam kui Prantsuse kodanikel,“ märgib Pouvreau-Monti oma artiklis, lisades, et see on üks madalamaid määrasid kõigi ELi riikide seas. Vaevalt pooled Prantsusmaal praegu elavatest mitte-Euroopa välismaalastest töötavad. Ja kümnest Prantsusmaal täna antud elamisloast on ainult üks majanduslikel põhjustel. Sellistes oludes – mis on reaalsed, mitte kujuteldavad – kuidas saab keegi ausalt väita, et immigratsioon on tööhõive mootor?

Lisaks ignoreerib Terra Nova tahtlikult kõiki tööjõu sisserändest tingitud täiendavaid rahvastikuvooge, mida Prantsusmaal praegu lubab väga lai perekondade taasühinemise poliitika.

Terra Nova ei maini ka ühtegi sisserändega kaasnevat kulu, mis koormab tugevalt kuulsat sotsiaalset mudelit. Vaesus, tööpuudus, halb üldine tervis: sisserändajad saavad keskmiselt kaks korda rohkem sotsiaaltoetusi aastas kui Prantsuse kodanikud.

Mis puutub kuulsasse müüti sisserände rahastatavatest pensionidest, siis vasakpoolsete arutluskäik jätab mugavalt tähelepanuta asjaolu, et ka sisserändajad vananevad ... ja et ka nende pensione tuleb ühel päeval rahastada. Nad ei ole Prantsuse pensionide netomaksjad, kelle olemasolu ei mõjutaks üldistatud „Ponzi skeemi“, mis on praegusel kujul „maksa-kui-kasutad“ pensionisüsteem, vastavalt Hollandi teadlase Jan Van de Beeki analüüsidele, mida Pouvreau-Monti tsiteeris.

Lõpuks on oluline arvestada – mida Terra Nova mitte kunagi ei tee –, et immigratsioonil on ka teisi mõjusid, mis on pealtnäha mõõdetamatud, kuid millel on lõppkokkuvõttes majanduslik mõju. Prantsuse elustiili või väärtustega mittejagavate elanike massiline saabumine tekitab pingeid, rääkimata elukeskkonna ja eluaseme kiirenenud halvenemisest – probleemid, millega riik on seejärel sunnitud tegelema. Terra Nova poolt esile tõstetud Prantsusmaa immigrantiderikkaima halduspiirkonna (või departemangu) Seine-Saint-Denisi atraktiivsus sõltub miljarditest avaliku sektori vahenditest, mille eesmärk on pakkuda tagasihoidlikke hüvitisi neile, kellel on julgust asuda elama laastatud piirkonda.

Vaatluskeskuse töö on kiiduväärt. Konservatiivse poole pealt on üks pakilisemaid ülesandeid tõepoolest lammutada müüt, mis on nii sügavalt juurdunud ja mida vasakpoolsed nii hästi toetavad, et immigratsioon on lääneriikide tuleviku ainus, hädavajalik ja vaieldamatu lahendus. 

Seda oletust, mida esitletakse ratsionaalsena, kuigi see on vaid ideoloogilise eelarvamuse tulemus, ei toeta faktide analüüs ega arvud. 

Kui seda ei vaidlustata, steriliseerib see jätkuvalt poliitilist mõtlemist, takistades tõhusalt alternatiivsete lahenduste tekkimist.