Putini järeltulijat on vaja, et Venemaa kokkuvarisemine pärast tema lahkumist ära hoida

Esiteks, keegi pole igavene ja ma arvan, et Putin ise saab sellest aru ning tema kaaslased on selles kindlasti veendunud. Kuna praegune võimustruktuur on üles ehitatud Putini isiklikule võimule, siis kogu Põhja-Euraasias valitsev süsteem on üles ehitatud sellele, et Putin istub troonil valitsejana. Pealegi on tal isegi föderatsiooni sees isiklik liit näiteks Kadõroviga. Palju on üles ehitatud isiklikule. Ja see müüt Putinist kui geeniusest valitsejast, kes on võrdne Peeter I või Katariina II-ga ja laiendab Venemaa territooriumi, on niiöelda selgroog, millele kõik venelased, piirkonnad, kodanikud ja poliitilised jõud on toestunud. Nad usuvad sellesse ja tajuvad seda.

Kui see varras näiteks Putini elu loomuliku lõpu tõttu ära tõmmatakse, siis kõik variseb kokku. Keegi teine ​​ei saa seda varrast kiiresti uuesti läbi punuda.

Vähemalt võtab see aega. Seega piirkondlikud eliidid, poliitilised eliidid ja mis kõige tähtsam, FSB võtmeeliit jälgivad võimu ülemineku küsimust. Et Putin lihtsalt ei sureks või kaoks ja poleks selge, mida teha, vaid et tal oleks tõepoolest, nagu Venemaa traditsioonides ette nähtud, järeltulija. Nii nagu Nõukogude Poliitbüroo liikmed matsid oma peasekretärid, peavad FSB kolleegiumi liikmed tegema sama oma juhiga, et pärida tema pärand, tema võim.

Ideaalis on uue juhi legitiimsus selle võimuvahetuse ajal muidugi suurem, kui Putin annaks talle avalikult võimu üle, just nagu Jeltsin andis selle Putinile üle. Asi ei ole valimisprotseduurides, hääletamises ega valimisvõistluses, vaid võimu delegeerimises ja ma ütleksin, et poliitilise pärandi delegeerimises.

2. mail teatas CNN, et Venemaa diktaator Vladimir Putin on Ukraina sõjas oma vahetu fookuse tõenäoliselt nihutanud lühiajalisematele eesmärkidele – oma positsioonide tugevdamisele tema vägede poolt hõivatud territooriumidel ja riigi majanduse stimuleerimisele, mis on keerulises seisus.