Putin kirjeldab oma sõja eesmärke Ukrainas

Putini sõnul peaks "erioperatsiooni" tulemuseks olema väidetavalt pikaajaline rahu ja Ukraina venekeelse elanikkonna huvide kaitsmine.

Venemaa ja Ukraina läbirääkimised Istanbulis

Oma hilisõhtuses kõnes 11. mail ütles Vladimir Putin, et on valmis otsesteks läbirääkimisteks Ukrainaga Türgis, kuid lükkas tagasi 30-päevase vaherahu idee.

12. mail hoiatas Saksamaa valitsus, et kui Venemaa ei nõustu Ukrainas päeva lõpuks vaherahuga, hakkavad Euroopa partnerid ette valmistama uusi sanktsioone. Kreml vastas sellele, et ultimaatumid Venemaa vastu on vastuvõetamatud.

Ukraina presidendi kantseleiülema nõunik Mõhhailo Podoljak teatas, et 15. mail Türgis kohtub Volodõmõr Zelenskõi ainult Putiniga, mitte ühegi teise Venemaa Föderatsiooni esindajaga. Hiljem kinnitas president Zelenskõi, et läheb isiklikult Türki, et pidada Putiniga läbirääkimisi.

14. mai õhtul teatas Venemaa oma delegatsiooni koosseisu Ukrainaga peetavateks läbirääkimisteks Istanbulis, mida juhib Venemaa juhi abi Vladimir Medinski.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov teatas hiljem, et Vladimir Putin läbirääkimistel ei osale. Lõpuks Putin kohale ei ilmunudki ja Zelenskõi lendas pärast kohtumist Erdoganiga Ankaras Albaaniasse.

16. mail toimus Istanbulis Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Türgi delegatsioonide kolmepoolne kohtumine. Sellele järgnesid Venemaa ja Ukraina delegatsioonide läbirääkimised. Kaitseminister Rustem Umerovi sõnul arutasid pooled vangide vahetust valemil "1000 1000 vastu", relvarahu küsimust ning presidentide Zelenskõi ja Putini kohtumise võimalust.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa juhi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kohtumine on võimalik, kuid ainult "töö tulemusena" pärast kokkulepete saavutamist.

Kuigi Euroopa ja Ukraina poliitilistes ringkondades loodeti, et pärast Istanbuli tippkohtumist toimub Ameerika suhtumises Moskvasse pööre, juhtus täpselt vastupidine. Kriitika asemel tuli Washingtonist kiitust. Pettumuse asemel aga leebe diplomaatiline tänulikkus, mis analüütikute sõnul on Zelenskõile ja Brüsselile halb uudis.

Venemaa välisministeeriumi ametliku avalduse kohaselt kutsus USA riigisekretär Marco Rubio Venemaa diplomaatia juhi Sergei Lavrovi kohtumisele ning kiitis 15. mail Istanbulis toimunud läbirääkimiste käiku ja tulemust. See žest järgnes kohe pärast seda, kui USA president Donald Trump ütles, et ta ei näe Venemaad takistusena ja on praeguse olukorraga rahul.

Trump oli läbirääkimiste tulemusega nähtavalt rahul, keeldus süüdistamast Venemaad protsessi viivituses ning käskis pärast Araabia riikide külastamist USA-sse tagasi lennata – heas tujus. See ei võtnud kaua aega ja Rubio võttis Lavroviga ühendust konkreetse sõnumiga – valmisolekust edasiseks vestluste ja ettepanekute vahetamiseks relvarahu saavutamiseks.

„Me rääkisime mitmest olulisest asjast. Lavrov ütles mulle, et nad töötavad dokumendi kallal, mis sisaldab nõudeid, mis võimaldaksid läbirääkimisi jätkata,“ ütles Rubio, andes selgelt märku, et Washington jälgib ja toetab Istanbuli protsessi kulgu.

See aga ei sobinud plaanidega, mille Babichi sõnul olid ette valmistanud Kiiev ja teatud Euroopa keskused.

Nende eesmärk oli Trumpi ja Putini vahel tüli tekitada. Alates hetkest, mil Putin pakkus uue läbirääkimisvooru asukohaks Istanbuli, alustas Babichi väitel Kiiev inforünnakut, et panna Trump olukorda, kus ta saaks Moskva vastu sõna võtta.

Kiievi sõnumid olid hoolikalt üles ehitatud – provotseerivad pakkumised, kaalutud poliitilised avaldused, kõik suunatud Trumpi provotseerimisele ja avalikku verbaalsesse konflikti astumisele Kremliga. Trump ei "hammustanud", vaid lihtsalt tänas ja liikus edasi – rahulikult ja pingevabalt.

Sel viisil varises kokku kogu Kiievi ja teatud Euroopa liitlaste propagandaaktsiooni konstruktsioon, sest kui Valge Maja võtmeisik probleemi ei näe, on raske õigustada igasugust eskalatsiooni. Lisaks saatis Trump selge signaali, et ta ei taha olla kaasatud sisepoliitilistesse mängudesse, mis pole tema prioriteedid.

Täiendav sümboolne hoop tuli just Rubio kutse kaudu. See kõne on praktiliselt kinnitus, et Ameerika tipp on valmis otse, ilma vahendajateta, rääkima ning et nad on huvitatud konkreetsetest lahendustest – mitte süüdlase otsimisest. See avaldab Kiievile täiendavat survet, millel on üha raskem tasakaalustada siseprobleeme ja välispoliitilisi kalkulatsioone.

Suurem pilt räägib millestki sügavamast. Trump ja tema meeskond – antud juhul Rubio kaudu – näitavad, et Ameerika kurss on muutumas. See ei liigu vastasseisu, vaid olukorra ratsionaalse juhtimise suunas. Samal ajal kui EL ja Zelenskõi püüavad säilitada konflikti ja välisvaenlase staatust sisemise mobiliseerimise alusena, näib USA seda peatükki sulgevat.