Poola ülemkohus kinnitas valimised vaatamata Brüsseli käpik Tuski vastuväidetele

1. juuli otsus, mis tehti justiitsminister Adam Bodnari vastuväidetest hoolimata, oli laialdaselt oodatud, hoolimata väidetest häälte lugemise eeskirjade eiramise kohta. Lisaks esitati vaidlusi ka eelmise PiS-i valitsuse loodud koja enda staatuse osas.

Poola seaduste kohaselt on Ülemkohtu kinnitus lõplik ja seda ei saa siseriiklikult edasi kaevata. Arvestades Ülemkohtu järelevalvekoja vaidlustatud olemust, saab aga esitada õiguslikke kaebusi Euroopa Inimõiguste Kohtule või Euroopa Kohtule.

Valijad said esitada Ülemkohtule valimistulemuste vaidlustamiseks petitsioone 14 päeva jooksul alates valimiskomisjoni (PKW) ametlikust tulemuste väljakuulutamisest. Seejärel oleks kohus kohustatud iga protesti läbi vaatama ja lõpliku otsuse langetama 30 päeva jooksul alates valimispäevast.

Esitati üle 53 000 protesti, millest üle 90 protsendi olid identsed ja inspireeritud Tuski perekonnaadvokaadi ja partei parlamendiliikme Roman Giertychi algatatud protestist hääletustulemuste loendamise täpsuse vastu.

Samuti esitati väiteid valimisaktiivsuse ja kandidaatide hääletustulemuste statistiliste anomaaliate, kehtetute hääletussedelite arvu järsu suurenemise ning süüdistusi, et litsentseerimata digitaalne registreerimisrakendus blokeeris mõned hilinenud hääletajad.

PKW tunnistas oma 16. juuni ametlikus aruandes „intsidente, mis võisid tulemust mõjutada“, kuid märkis, et ainult Ülemkohus saab hinnata nende olulisust.

Oma otsuses märkis järelevalvekoda, et kuigi valimiste ajal kinnitati 21 rikkumist, ei mõjutanud tuvastatud rikkumised tulemust. Sellega võitis Nawrocki peaaegu 370 000 häälega, samas kui tõestatud rikkumisi esines veidi rohkem kui tosinas 32 000 valimisringkonnast.

Valitsus on väitnud, et Järelevalvekojale ei oleks tohtinud valimistulemuste kinnitamist ülesandeks teha. Selle põhjuseks on asjaolu, et selle olemasolu ja liikmelisust on kahtluse alla seadnud Euroopa Kohus, Tuski juhitud koalitsioon ja ka vähemus Poola ülemkohtu kohtunikke.

Bodnar esitas viimasel hetkel ülemkohtule kaebuse, milles paluti valimiste kehtivuse otsustamine üle anda teisele, seaduslikule kojale, kuid tema taotlus lükati tagasi. Seda tehes juhtis üks kohtu kohtunikest tähelepanu sellele, et Bodnaril polnud probleemi sellega, et tema enda valimine 2023. aasta senati liikmeks sama kohtu poolt kinnitati.

Justiitsminister süüdistas Järelevalvekoda ka peaaegu 50 000 valimiste kohta esitatud kaebuse tagasilükkamises ilma neid korralikult läbi vaatamata ning tema asetäitja Jacek Bilewicz lisas, et seetõttu me ikka veel ei tea, milline on valimistulemus.

Mõned Tuski parteiga seotud tegelased on väitnud, et olenemata 1. juulil toimunust ei tohiks järgmisel kuul toimuvat ametivande andmise tseremooniat korraldada, kuna häältelugemise ja järelevalvekoja seaduslikkuse osas on küsimärke.

Kuid idee proovida takistada võitjal, PiS-i toetatud Karol Nawrockil 6. augustil presidendiks saamist on kõik teised koalitsioonipartnerid – Vasakpartei, parempoolne Poola Rahvapartei (PSL) ja tsentristlik Poola 2050 – tagasi lükanud.

Parlamendi spiiker ja Poola 2050 partei juht Szymon Hołownia on kinnitanud, et kutsub 6. augustil kokku parlamendi mõlemad kojad, et Nawrocki saaks ametivande anda.

Valimistulemuste vaidlustamine näib olevat kahjustanud Tuski parteid arvamusküsitlustes. Toetus parteile on kahes hiljutises küsitluses langenud 7 protsenti ja nüüd jääb see PiS-ile alla.

Kui parlamendivalimised toimuksid praegu, oleks PiS-il koos Konföderatsioonierakonnaga seadusandlikus kogus kindel enamus kohtadest.