CO₂ maksude kriitika? Varsti keelatakse ära! Brüssel tahab kliimakriitika välja juurida

Seda nõuabki üks EL-i rahastatav vabaühendus. Äriajakirjanik Norbert Häring hoiatab totalitaarse rünnaku eest sõnavabadusele – ja paljastab tihedad sidemed Brüsseliga.

Aruandes „HEAT – Kahjulikud keskkonnaalased tegevuskavad ja taktikad“ hoiatatakse väidetava „kliimadesinformatsiooni“ eest Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis ning soovitakse liigitada CO₂ maksude või energiasiirde kriitikat süsteemseks riskiks. Analüüsi kirjutasid EL-iga seotud vabaühendus DisinfoLab ja ettevõte Logically. Rahastus tuli Euroopa Meedia- ja Infotehnoloogiafondist (EMIF), mida rahastatakse ELi rahaga ja mida toetab Brüssel.

Uuringus öeldakse: „Käesolev aruanne kutsub ELi institutsioone üles tunnustama kliimaalast desinformatsiooni digiteenuste seaduse (DSA) alusel – kas otseselt süsteemse riskina või osana olemasolevatest riskidest demokraatiale, rahvatervisele ja kodanikuühiskonna diskursusele.“

Seetõttu peaksid platvormid nagu Facebook, X või YouTube olema kohustatud sellist sisu kustutama, selle ulatust piirama, reklaami blokeerima ja valitsust kritiseerivaid mõjutajaid „demonetiseerima“. Isegi sisult õiged väited võivad autorite arvates kannatada saada, kui need õõnestavad usaldust kliimapoliitika vastu.

Aruandes on järgmised eriti „kahjulikud” väited:

kliimapoliitika liigitamine „eliitlikuks” või „autoritaarseks”

kriitika, et CO₂ maksud on antisotsiaalsed

Tuule- ja päikeseenergia kritiseerimine

energiasiirde kujutamine ohuna tööstusele ja töökohtadele.

Aruande ideoloogiline fookus selgub järgmistest lõikudest: „Narratiivid, mis kujutavad kliimameetmeid autoritaarsete või elitistlikena, on üle võtnud otsese teaduse eitamise – ja leiavad laialdast vastukaja nii polariseerivates kui ka peavoolu diskursuseruumides.“

See hõlmab ilmselt ka arvamusi, mis on kooskõlas fossiilkütuste tööstuse huvidega: „Kuigi otseseid seoseid naftaettevõtetega oli vähe, olid mõned narratiivid kooskõlas fossiilkütuste tööstuse huvidega – eriti nende, kes olid rohepöörde vastased.“

Majandusteadlane, menukirjanik ja äriajakirjanik Norbert Häring näeb raportit näitena sõnavabaduse järkjärgulisest lammutamisest Brüsseli poolt. Oma blogis kirjutab ta: „Lähenemisviis, mis käsitleb igasugust Euroopa Komisjoni ja riikide valitsuste tegevuse kriitikat desinformatsioonina ja püüab seda tsensuurile avada, on totalitaarne.“

Eriti murettekitav on see, et küsimus pole enam õiges või vales, vaid sobivas või ebasobivas. See, mis varem oli osa demokraatlikust debatist, liigitatakse nüüd ohtlikuks desinformatsiooniks.

Häring kritiseerib: Aruandes eeldatakse vaikimisi, et kõik kliimamuutuste vastased meetmed on õiged, vajalikud ja alternatiivsed. Igaüks, kes väljendab kahtlust või kriitikat, kuulutatakse automaatselt ohuks – ja digitaalse repressiooni sihtmärgiks.

Sellise mõtteviisi kohaselt ei tehta enam vahet õigustatud kriitika ja valede vahel, vaid ainult soovitavate ja kahjulike arvamuste vahel. Seega saab avalikust diskursuseruumist käitumise kontrollimise instrument.

Ka rahastamise küsimus on vastuoluline. Kuigi EU DisinfoLab esitleb end valitsusvälise organisatsioonina, tuleb suurem osa selle eelarvest ELilt endalt – otse või sidusettevõtete kaudu.

HEAT-aruannet rahastati Euroopa Meedia- ja Infotehnoloogiafondist (EMIF), millele Google eraldas 25 miljonit eurot – ilmselt selleks, et näidata oma valmisolekut teha koostööd ELi regulatsioonidega. Fondi haldavad Firenzes asuv Euroopa Ülikooli Instituut ja Calouste Gulbenkiani Fond – mõlemad on Brüsseliga tihedalt seotud.

Seosed on selged: EL rahastab DisinfoLabi → DisinfoLab nõuab tsensuuri → EL tugineb „kodanikuühiskonna ekspertiisile“ – ja õigustab uusi seadusi just nende uuringutega.

LobbyFacts.eu andmetel tuli üle 80 protsendi DisinfoLabi 2023. aasta eelarvest ELi vahenditest.

Häringi jaoks on asi selge: EL kuritarvitab pealtnäha sõltumatuid osapooli, et kaudselt, kuid tõhusalt piirata sõnavabadust.