Menetlusse võeti eelnõu Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.

37 Riigikogu liikme 19. juunil algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE).

Eelnõu on algatatud eesmärgiga muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaks ja selgepiirilisemaks.

Praegune seadus näeb ette, et valimiskampaaniate ajal saab kandidaate registreerida alles vahetult enne valimiste algust, mis omakorda vähendab avalikkusele ja isegi poliitikutele mõeldud aega arutleda ja väidelda kandidaatide üle.

Oluline on, et kandidaatidel oleks võimalus oma seisukohti tutvustada ja osaleda täisväärtuslikus debatis. Selleks muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkümnendal päeval kell 9.00 ja lõpeb üheksandal päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob võimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasem ja selgem ajaraam võimaldab korraldada kandidaatide tutvustused süsteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele võimaluse kandidaatide seisukohtadega põhjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva).

Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ning enne esimest hääletusvooru valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamise järjekorras. Igal kandidaadil on õigus pidada kuni kümneminutine ettekanne. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatidele võrdsed võimalused oma seisukohtade ja arusaamade tutvustamiseks, võimaldada valijatel teha teadlik valik ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab Vabariigi Presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine” eelnõu (679 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek peatada e-hääletamise läbiviimine Eesti Vabariigis kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni.

Seletuskirjas viidatakse ODIHR (OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo) 2025. aasta õiguslikule hinnangule Eesti e-hääletamise kohta, mis annab põhjaliku ja kriitilise analüüsi meie internetipõhise valimissüsteemi kohta. Raportis tunnustatakse edusamme, kuid osutatakse ka tõsistele puudustele, mis ohustavad süsteemi usaldusväärsust, läbipaistvust ja valijate usaldust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 18. juunil algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (680 SE).

Eelnõu eesmärk on läbi maksukoormuse alandamise pöörata Eesti majandus uuesti kasvule. Selleks näeb eelnõu ette mitme maksutõusu kehtetuks tunnistamise, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 19. juunil algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (681 SE).

Eesti valmistub ühinema isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga (International Convention for the Protection of All Persons from Enforced Disappearance), mille võttis vastu ÜRO Peaassamblee 20. detsembril 2006. Konventsiooniga on liitunud 77 riiki.

Konventsiooni eesmärk on kaitsta kõiki inimesi ühe kõige raskema inimõiguste rikkumise – sunniviisilise kadumise – eest. Sunniviisiline kadumine tähendab olukorda, kus inimest võetakse vastu tema tahtmist vahi alla, hoitakse teadmata kohas, ilma et tal oleks võimalust ühendust võtta lähedaste või õigusabiga. Selliseid tegusid panevad toime riigiasutused või isikud, kes tegutsevad riigi nimel või selle vaikival heakskiidul.

Konventsioon nõuab, et liikmesriigid kriminaliseeriksid sunniviisilise kadumise oma siseriiklikus õiguses, võtaksid tarvitusele ennetavaid meetmeid (näiteks kinnipidamiste registreerimine ja läbipaistvus), kaitseksid ohvreid ja nende perekondi, uuriksid juhtumeid ning tooksid toimepanijad kohtu ette. Samuti kohustab konventsioon riike tagama ohvritele õiglase hüvitise ja toetuse. Eriline rõhk on antud ka haavatavatele rühmadele, näiteks lastele, kelle vanemad on kadunuks jäänud.

Eesti on toetanud konventsiooni väljatöötamist ning osalenud ka selle koostamise protsessis. Arvestades ajaloolist kogemust repressioonidega, on konventsiooni sisu meile oluline. Võitlus karistamatuse vastu on Eesti välispoliitika üks prioriteete, mida toetab ka konventsiooniga ühinemine. Konventsiooni võimalikult laialdane rahvusvaheline rakendamine aitab paremini tagada inimõiguste kaitset üle maailma. Lisaks toetab ühinemine Eesti kandideerimist ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026–2028.

Eestile on soovitatud selle konventsiooniga ühineda nii ÜRO üldise inimõiguste ülevaatuse raames kui ka mitmete rahvusvaheliste inimõiguste järelevalveorganite poolt. Ühinemine ei too Eestile kaasa uusi ega lisategevusi, kuna meie õigusruum juba vastab konventsiooni nõuetele. Konventsioon jõustub Eesti suhtes 30 päeva pärast ühinemiskirja hoiuleandmist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 19. juunil algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE).

Planeerimisseadust muudetakse, et oluliselt lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi. Muudatused võimaldavad KOVidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole kümne aasta jooksul alustatud arendustegevust. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Olulisima muudatusena loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel. Edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel, mis on kiirem ja odavam. Kui KOVi eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Enamik planeeringuid tehakse niikuinii arendajale kuuluvale maale, mistõttu on eriplaneeringu kohustuslik eelmenetlus enamasti formaalne. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 19. juunil algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE).

Eesti-poolne lepingu eesmärk on säilitada Tartu vangla kui oluline sisejulgeoleku taristu. Vastavalt lepingu  eelnõule tagab Eesti kinnipeetavatele vangimajas täisteenuse,  sealhulgas vajadusel meditsiinilise abi ja Eesti-sisese transpordi. Plaani järgi paigutatakse esimesed kinnipeetavad Tartu Vanglasse 2026 teisel poolaastal. Lepinguga tagatakse Rootsile kasutamiseks 400 kambrit, kokku maksimaalselt kuni 600 kinnipeetavale. Kambrid on ühe või kahekohalised. Eesti ja Rootsi vangid kokku ei puutu.

Koostöös Rootsiga kontrollitakse kõigi välisvangide tausta. Eesti ei võta vastu kõrge riskiga, organiseeritud kuritegevuse ega terrorismiga seotud isikuid. Kõik välisvangid saadetakse vähemalt 1 kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi. Vangidega suhtlemiseks kasutatakse inglise keelt, kuid kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi.

Rootsil on kohustus maksta Eestile 30,6 miljonit eurot aastas 300 kambrikoha eest ja lisaks 8500 € kuus iga lisanduva vangi kohta. Alates 2027 tasu indekseeritakse 3,5% aastas. Ühe-aastasel üleminekuperioodil maksab Rootsi 22,95 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu liikmete Kalev Stoicescu, Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani 19. juunil algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE).

Eelnõu eesmärk on anda ka vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus. Lisaks aitab tagada eelnõu vastuvõtmine selle, et väikesaarte üldkogu oleks võimalik alati mõistliku aja jooksul kokku kutsuda ja see oleks otsustusvõimeline. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova 19 juunil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse, et sätestada riikliku järelevalve regulatsioon volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle.

Muudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse  üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet  ja avalikku korda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]