Tallinna võim ja Toompea vaim

Seda kinnitavad ka kastirattapatrioodi viimased sõnavõtud, sest kellel teisel veel oleks kulunud enam kui aasta, et lõpuks taibata, kui mõttetu punt on Tallinna linnavalitsus, kui seda juhib nii andetu poliitmängur nagu on Jevgeni Ossinovski. Neile, kes Eesti riigis toimuvat poliitturakat pikemalt jälginud, oli juba ammu selge, et taolise neljast vastutustundetust jõugust koosneva linnavalitsusega jääb pealinn kiduma ning ainus lahendus oleks otsida linna ladvikusse uued inimesed, kes veidigi kohalike omavalitsuste juhtimise matsu jagaksid.

Tallinna jõuetu võimuliidu taga seisab Toompea kuri vaim.

Võib ju küsida, et mis seal Vabaduse platsi äärde jäävas pruunikaspunases telliskivimajas õigupoolest toimub. Polnud sellest linnavalitsusest seni mingit tolku ja peale korruptiivselt kalli pingitehingu ei paistnud seltskond ju millegagi silma. Nii oleks ju võinud kenasti uute valmisteni välja vedada. Ja kui keegi ei suuda tõepoolest taluda joga, mis kabinetiisitungitel linnapea suust voolab, pole midagi lihtsamat, kui muretseda kõrvaklapid ja kuulata mõnusat muusikat, kasvõi eurojural teiseks tulnud oopust maitsvast itaalia kohvist. Aga ei! Korraga hakkab Pärtel, kellel seni oli lastega peredest täiega savi, ajama mingit tasuta lasteaia jura. Kõige hämmastavam on seejuures muidugi, et mujal riigis on sama reformipunt, kuhu Pere kuulub, timminud lastaiatasud nii kõrgeks, kui vähegi võimaik. Nüüd siis Tallinnas toetab reformisõdur mõtet, rakendada tegelikkuses äärmiselt õiget seisukohta, et haridus peaks kõigis astmetes, sealhulgas algtasemel, olema tasuta kättesaadav. Braavo! Aplaus! Lugupidamine!

Tegelikult paistavad aga tolle lasteaiatasude jonni tagant Toompeal trooniva erakonna juhtoina kõrvad, sest valimiste eel Tallinnas segaduse külvamine ning eeskätt sotside maine kahjustamine, oleks vesi toetust kaotava Reformi loodussõbralikule veskile. Suunakem prožektorid Tallinnale ja näidakem, millised mökud on sotsid, kui müüdavad isamaalased ja laskem ka poliitiliseks prügiks muutunud Eesti200-l lihtsalt pulli pärast lollusi piiksuda. Mida halvem neljavalitsuse ülejäänud liikmetele, seda parem Reformierakonnale, sest Pärteli taskus on lasteaiatasude kaotamise trump, mis ju suurele osale rahvast peale läheb.

Õhust tühjaks jooksnud linnapea.

Ossinovski juhtimisel on Tallinnast on saanud püstijalakomöödia pealinn. Suuremaid projekte, mis linnarahva elu vähegi parandaksid, pole ja kui midagi ka üritatakse, on see juba ette mõistetud ämmerduma. Kui Keskerakonda ei saanud pidada pealinnale õnnistuseks, siis Ossinovski käpardlik kabinet on lihtsalt õnnetus ja mida kiiremini sellega lõpetatakse, seda parem linnarahvale. Siin aga peitubki konks. Kes moodustaksid valimisteni väljavenitava ajutise valitsuse, sest kelle huvides oleks asuda mõneks kuuks Ossinovski poolt linnapea toolil auklikuks istutud pükse paikama? Ise kuulutab õnnetu sots, et kogu tema vastu suunatud refomaania tuleb soovist tuua linna juhtimisse tagasi Kõlvart. Siin aga tekib küsimus, kas Kõlvart on töötuna veedetud kuude jooksul tõesti lõplikult situatsioonitaju minetanud, et soovib enda ja erakonna mainet Reformiga ühte kipakasse paati istudes kahjustada? Loodaks, et see pole nii. Teisalt on Keskerakond peale viimaseid inetuid pereheitmisi muutunud suhteliselt äraarvamatuks jõuks, mille reiting püsib suuresti vanade heade aegade ja kunagise suurpoliitikust erakonna juhi kustumatul mälestusel. Kas see Keskerakond ongi enam võimeline tõsist kommunaalpoliitikat ajama?

Kas surmasuudlus või lembekallistus?

Lõpuks võib ju Reform mängida ka sootuks salalikumat mängu. Kusagil varjatud paigas kohtuvad Michal ning Läänemets ja lahkavad tublide pragmaatikutena tekkinud olukorda. Muidugi on jäme ots Michali käes ja Läänemetsal tuleb leppida, et Reform on nõus linnas jätkama, kui erakond enam Ossi ei kaitse, vaid laseb pühal Pärtlil ta linnapea kohalt välja vahetada. Muidugi tuleks sel juhul jutuks ka valitsuses Eesti200 väljavahetamine, sest need murust madalama reitinguga ühepäevategijad on Kallase juhtimisel liiga häälekaks ja tüütuks muutunud, arvates ekslikult, et võivadki võrdset koalitsioonipartnerit kehastada.

Kas selline salasemude kohting toimub, näeme varsti, sest peale Perepärtli täna lendu lastud arvamusavaldust Ossinovski sobimatusest linnapea kohale, on asi muutunud isiklikuks ja sellises olukorras linnavalitsuse jätkamine enam kui võimatuks. Aga mine sa tea, äkki näeme homme juba Ossinovski ja Pere rahukallistust, sest Eesti poliitmaastikul pole juba pikemat aega valuutaks mitte rahva toimetulek ning heaolu, vaid vajadus kindlustada erakondade broileritele ning muudele vahvatele lindudele tasuvad töökohad. Kuidas muidu saaksid jašinid juhtida hariduselu ja järvanid keerata ühistranspordis käkke, mida nende järeltulijatel tuleb veel kaua siluda.

Vsevolod Jürgenson