Käes on hapukurgi hooaeg poliitikas

1. Reformierakond, kes küll oma nime ei vääri, sest tegemist tüüpilise oma võimust kümne küünega kinni hoidva seltskonnaga, kes püüab viimase võimaluseni oma rahastajate ja kitsama ringi toetajate taskuid täita. Selle nimel ei hoita tagasi mitte millegagi, kuigi kaalul on riigi ja rahva saatus. Nelja aastaga on Eesti kukutatud Euroopa Liidu vaesemaks riigiks. Erakonda toetab veel 17% valijatest, kellest suur osa Reformierakonna toitumisahela tegelased ja nende pereliikmed. Lisaks muidugi mingi osa Kaja Kallase imetlejaid. Paistab, et Reformil on plaan sotside arvelt enda populaarsust suurendada ja lüüa see seltskond minema nii riigi kui Tallinna tasandilt. Vähendades sellega sotside võimekust valimiskampaaniat finantseerida. Reformierakond reedab alati.

2. Eesti 200, mudaliigas siplev ja agoonias visklev seltskond, kes oma teenimatult positsioonilt Riigikogus, tahab võtta veel viimast. Valede ja varastamisega võimule tulnud seltskond on muutunud täielikult Reformierakonna ripatsiks ja selle erakonna tegelased üle Eesti KOV-s ühtegi kohta ei saa. Ühesõnaga see erakond on teel ajaloo prügikasti. Pärast valimisi algab kahesajatate amokijooks teistesse erakondadesse, et päästa veel mis päästa annab. Kardan, et nagu enamus EKRE heidikuid, püüavad ka nemad Isamaasse, lootes selle populaarsusest kasu lõigata.

3. Sotsiaaldemokraadid, kes on ühed Eesti allakäigu arhitektid, on unustanud Eesti lihtrahva, teevad suuri sõnu, aga tegelikult seisavad ebamoraalsete eluviiside kaitsel. Näidates sellega oma suhtumist meie rahva traditsioonidele ja edasikestmisele. Võrreldes eelmiste valimistega kaotavad sotsid kõvasti oma positsioone ja väljavaateid KOV-de juhtimises sõna sekka öelda. Paistab, et sotsid saavad ka Tallinnas sule sappa ja mujal Eestis jätkub nende allakäik. Paljudes omavalitsustes peidavad sotsid ennast valimisliitudesse, et niimoodi kergeusklikke peibutada.

4. Isamaa. Enamus reformis ja 200 pettunuid on hakanud just Isamaa toetajateks. Isamaa ainuke suur loosung, TÜHISTAME AUTOMAKSU, ei pruugi sügisestel valimistel töötada, sest pole selle maksu tühistamine KOV-de otsustada. Samas peaks valijaid mõtlema panema Isamaa lembus rehvide ja sotsidega ühte heita (Tallinn) ja lastes seal teistel pureleda, sealjuures midagi tegemata hüvesid nautida. Sellisel juhul on ohjad jätkuvalt reformi käes ja stagnatsioon jätkub. Samas loodan, et paljudes maapiirkondades leiab isamaa endas jõudu ja ühinetakse konservatiividega, et tuua muutused inimeste ellu. Peatada tuulikuhullus ja maamaksu ennaktempos tõus.

5. EKRE. Ainuke 100% eestimeelne erakond, kes on võimeline lõpetama Eest allakäigu, pöörama tagasi maksud ja rohehulluse ning toetama Eesti peresid, mitte suretama välja maaelu ja mitte sulgema väikseid maakoole. EKRE on ainuke alternatiiv praeguse allakäigu lõpetajana. Nii riigis kui paljudes omavalitsustes.

6. Parempoolsed. Valimiskünnisel visklev erakond, kes tõenäoliselt tulevad välja ainult mõnes suuremas linnas ja ei pruugi saada esindatud mitte kusagil ja kui saavad koha või kaks (Tallinn + lähivallad), siis tõenäoliselt toetavad (väikeste eranditega) reformilikku poliitikat.

7. Valimisliidud. KOV valimiste mustad ja ebastabiilsed jõud. Kes tavaliselt klopsitakse kokku kohalike pisioligarhide poolt, et endale mingeid hüvesid krabada. Paljud erakondades pettunud kaasmaalased valivad just neid, andmata endale aru, sellega toetatakse just onupojapoliitikat ja korruptsiooni. Samuti on valimisliidud tavaliselt väga ebastabiilsed, mis avaldub ühest nimekirjast teise üleminekus, destabiliseerides sellega vallavalitsuse tööd ja valla arengut.