Belgia tõmbab hädapidurit: piirikontroll ebaseadusliku rände vastu

Belgia soovib Saksamaa eeskujul migratsiooni ohjeldamiseks taaskehtestada piirikontrolli. Nagu teatas migratsiooniministri pressiesindaja Anneleen Van Bossuyt reedel, peaksid kontrollid Hollandi, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaaga piirnevas EL-i riigis algama suvel. Peaminister Bart De Wever on kuulutanud migratsiooni vähendamise oma parempoolse valitsuse peamiseks prioriteediks.

„Aeg sisenemiskontrolliks. Belgia ei tohi olla magnetiks neile, kes mujal kinni peetakse,“ kirjutas Van Bossuyt X-platvormil. „Meie sõnum on selge: Belgia ei salli enam ebaseaduslikku rännet ja varjupaigataotlejate otsimist.“ Kontrollid viiakse läbi eelkõige peamistel juurdepääsuteedel, näiteks kiirteedel, bussides, teatud rongides ja Euroopa-sisestel lendudel riikidest, kus on suur rändesurve, näiteks Kreekast ja Itaaliast, teatas Belgia valitsus avalduses.

See teadaanne järgneb Hollandi ja Saksamaa sarnastele sammudele. See on osa laiemast lähenemisviisist rändele kogu mandril, isegi kui saabujate arv paljudel peamistel marsruutidel on viimasel ajal vähenenud. Belgia kuulub piirideta Schengeni alasse, mis tagab liikumisvabaduse 29 liikmesriigi vahel. Schengeni piirieeskirjade artikli 23 kohaselt võivad liikmesriigid julgeoleku- või rändesurve tõttu ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli.

Belgia immigratsiooniameti pressiesindaja ütles, et ilma süstemaatilise piirikontrollita on praegu keeruline anda andmeid ebaseadusliku immigratsiooni kohta. Belgia varjupaigataotlejate vastuvõtuameti andmetel registreeris Belgia 2024. aastal 39 615 varjupaigataotlust. See oli 11,6 protsenti rohkem kui 2023. aastal. Andmete kohaselt oli riigi vastuvõtuvõime 2024. aastal 35 600 kohta, mis jättis paljud saabujad ilma piisava majutuseta.