Esmaspäeval, 23. juunil esitlesid ELi välisministrid bloki diplomaatilise korpuse poolt välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallase juhtimisel hiljutist ELi ja Iisraeli assotsiatsioonilepingu läbivaatamist, milles leiti, et Iisrael "rikub oma inimõigusalaseid kohustusi", eriti seoses abi jagamisega Gazas.
Nagu me varem kirjutasime, kuigi assotsiatsioonilepingust taganemisel pole liikmesriikidelt piisavalt toetust, võiks EL siiski Iisraelile survet avaldada, kehtestades teatud kaubanduspiiranguid ilma ühehäälse heakskiiduta, eriti Iisraeli asundusi mõjutavas kaubanduses.
Esmaspäevasel pressikonverentsil ütles Kallas, et konkreetset otsust pole veel tehtud ja Iisrael ei tohiks dokumenti ennast pidada ähvarduseks, vaid pelgalt hoiatuseks, mille eesmärk on olukorda parandada.
„See ei ole mõeldud Iisraeli karistamiseks, vaid Gaza inimeste elu konkreetseks parandamiseks,“ ütles Kallas, lisades, et Brüssel ootab kõige enam piiranguteta rahvusvahelise abi tarnete avamist.
„Kui olukord ei parane, saame juulis arutada edasisi meetmeid,“ lisas ta, kuid ei täpsustanud, milliseid konkreetseid sanktsioone tema või ministrid silmas pidasid.
Kui Kallaselt küsiti, kas varem kokkulepitud kaubanduspiiranguid on arutatud, vastas ta, et kohtumisel tõstatati „vägivaldsete asunike“ küsimus, kuid keeldus ütlemast, kas selle lahendamiseks on plaan olemas.
Mis puutub Iraani, siis Kallas kordas taas, et EL on aastakümneid pidanud Islamivabariiki ohuks rahvusvahelisele korrale ja tal ei tohi lubada tuumarelvi arendada, kuid rõhutas ka, et „praegu on oluline minimeerida oht“, et see konflikt ei leviks teistesse riikidesse.
„Täna kutsusid ministrid kõiki osapooli üles sammu tagasi astuma, läbirääkimiste laua taha naasma ja edasisi eskaleerumisi ära hoidma,“ ütles diplomaat. „Selle sõja pikendamine ei too kellelegi kasu.“