Trump avalikustas Araabia lahe visiidi ajal „Ameerika esimesena rahvusliku julgeoleku 2.0”

Reis oli ajalooline ka tänu kõnele, mille ta pidas Saudi Araabias, kus ta tutvustas oma Ameerika ennekõike välispoliitikat, mis võib muuta globaalset julgeolekut.

Selles kõnes, mis peeti 13. mail Rijadis Saudi Araabias, avalikustas Trump oma teise ametiaja välispoliitika lähenemisviisi, mida võiks nimetada „Ameerika ennekõike riikliku julgeoleku 2.0“.

Suurem osa Trumpi Ameerika ennekõike lähenemisviisist USA välisasjadele on hästi teada. Ta on kutsunud üles seadma USA ja Ameerika rahva huvid riikliku julgeolekupoliitika esikohale. Trump soovib tugevat sõjaväge, kuid on lubanud kasutada sõjalist jõudu ettevaatlikult, et hoida meie riiki eemal uutest ja tarbetutest sõdadest. 

Ta on hukka mõistnud välispoliitika eliidi poolt soositud halvad lepingud, nagu Pariisi kliimakokkulepe, millel ei ole mingit mõju globaalsele kliimale, kuid mis tekitavad tõsist kahju maailma majandusele.

Oma Riyadhi kõnes kahekordistas president Trump oma varasemat Ameerika-keskset riikliku julgeoleku poliitikat revolutsioonilise plaaniga edendada stabiilsust ja rahu majandusliku õitsengu kaudu Lähis-Idas ja kogu maailmas. Newsweeki arvamustoimetaja asetäitja Batya Ungar-Sargon selgitas selle kõne olulisust 13. mai säutsus.

„Igaüks, kes loodab mõista president Trumpi välispoliitikat, peaks vaatama kogu tema kõnet, mis on ilmselt minu elu kõige olulisem välispoliitiline pöördumine. Trump ehitab üles uut maailmakorda. Ma julgustaksin meie liitlasi seda tähelepanelikult jälgima, et mitte jääda ilma võimalusest, mis võib osutuda kord elus avanevaks.“

Trumpi „uue maailmakorra” keskne teema on globaalse julgeoleku edendamine kaubanduse ja õitsengu kaudu. President ütles, et ta pooldab kaubandust, mitte kaost ja uut Lähis-Ida, mis ekspordib tehnoloogiat, mitte terrorismi, ning kus eri rahvuste, religioonide ja usutunnistustega inimesed ehitavad linnu koos, mitte ei pommita üksteist olematuks.

Selle visiooni hõlbustamiseks märkis president Trump, et keerukad ja säravad Ar-Riyadi ja Abu Dhabi linnad ehitasid visionäärsed Araabia juhid, kes arendasid oma riike omal moel ja kooskõlas oma pärandiga. Ta rõhutas, et need riigid saavutasid edu tänu oma kodanike raskele tööle, mitte lääne sõjalisele sekkumisele, riigipöörajatele, neokonservatiividele või liberaalsetele mittetulundusühingutele.

Trump demonstreeris USA-ga sõlmitud 3 triljoni dollari suuruste uute kaubanduslepingutega Lähis-Idas uskumatut potentsiaali majandusliku õitsengu saavutamiseks kaose asemel. Ta tõi kaubanduslepingute arutamiseks kaasa ka Ameerika tipptehnoloogia- ja finantsjuhtide, sealhulgas Tesla presidendi ja tegevjuhi Elon Muski, Nvidia presidendi ja tegevjuhi Jensen Huangi ning OpenAI tegevjuhi Sam Altmani.

Osana sellest uuest lähenemisviisist ütles president Trump, et on aeg, et Ameerika lõpetaks teistele riikidele, kellel on erinev valitsemissüsteem kui Ameerika Ühendriikidel, loengute pidamise või režiimivahetuse propageerimise valitsuste vastu, kellele me vastu seisame.

Trump ütles ka, et USA presidendid peavad lõpetama välisriikide juhtide hingede uurimise ja USA poliitika kasutamise nende pattude eest õigluse jaluleseadmiseks. Trump ütles, et kohtumõistmine on Jumala, mitte Ameerika Ühendriikide ülesanne.

Seotud teemal laiendas president Trump oma valmisolekut rääkida Ameerika sõprade ja vaenlastega, öeldes, et ta ei usu, et USA-l peaks olema püsivaid vaenlasi, ning märkis, et mõned Ameerika Ühendriikide lähimad sõbrad on riigid, kelle vastu me pidasime sõdu varasematel põlvkondadel ja nüüd on nad meie sõbrad ja liitlased.

Trump ütles, et kuigi ta on valmis kasutama sõjalist jõudu meie riigi ja liitlaste julgeoleku kaitsmiseks ning müüb meie Pärsia lahe riikide liitlastele nende kaitseks hävitavaid relvi, on „minu suurim lootus olla rahusobitaja ja ühendaja. Mulle ei meeldi sõda.“

Trump ütles: „Me ei luba kunagi Ameerikat ja tema liitlasi ähvardada terrorismi või tuumarünnakuga,“ kuid rõhutas, et tahab Iraaniga kokkuleppele jõuda, et lahendada mured Iraani tuumaprogrammi pärast rahumeelselt. Trump ütles ka, et tahab muuta Gaza vabadustsooniks ja nõustus andma Süüria raskustes olevale uuele valitsusele võimaluse, tühistades USA sanktsioonid.

Vaatamata Venemaa presidendi Putini keeldumisele ilmuda neljapäeval Ukraina presidendi Zelenskõiga peetavatele kõnelustele ja tema suutmatusele täita USA-ga sõlmitud kokkuleppeid Ukraina sõja lõpetamiseks, andis Trump mõista, et ta ei ole oma rahupüüdlustest loobunud ja soovib Putiniga kohtuda, et arutada, kuidas see konflikt lõpetada.

See „Ameerika esimesena rahvuslik julgeolek 2.0” ehk Trumpi doktriin on järsk murdepunkt eelmiste presidentide välispoliitilistest lähenemisviisidest ja sellel on potentsiaali tegelikult rakendada uut maailmakorda.

Trumpi uue lähenemisviisi kohaselt edendab Ameerika oma huve välismaal kaubanduse ja diplomaatia kaudu, et lõpetada väliskonfliktid, mitte taotleda režiimivahetust ega sekkuda väliskonfliktidesse.

Ameerika suhtub sallivalt ka erinevate poliitiliste süsteemidega riikidesse.

Trump pakub maailma riikidele, sealhulgas praegustele USA vastastele, võimalusi teha USA-ga koostööd vastastikuse õitsengu, mitte pingete või sõjaliste konfliktide nimel. Trump lubas ka pidada dialoogi iga vastasega, et lahendada meie erimeelsused rahumeelselt.

Trump ütles, et tahab olla rahusobitaja ja loodab, et võimsaid relvi, mida Ameerika Ühendriigid müüvad oma Araabia lahe liitlastele, ei kasutata kunagi lahingus. Kuid ta tegi selgeks, et kasutab otsustavalt sõjalist jõudu riikide vastu, kes ohustavad USA julgeolekut või valivad sõja tee.

Lõpuks, Trumpi uus lähenemine mitte ainult ei kõneta paljusid riike üle maailma, vaid see on ka vastu Hiina kasvavale globaalsele mõjuvõimule ja püüdlustele luua uus Hiina-keskne maailmakord. Trump on teadlik, et paljud riigid on kritiseerinud Hiina Siiditee Algatust, mis on Kolmanda Maailma riigid võlgadesse meelitanud ja võimaldanud Hiinal nende infrastruktuuri, näiteks sadamaid, üle võtta. Ta teab ka, et enamikul riikidel pole mingit huvi uue maailmakorra ega Hiina Kommunistliku Partei domineeritud globaalse majanduse vastu. Nad eelistaksid palju rohkem tehinguid Ameerika Ühendriikidega.

Alates presidendiks saamisest 2017. aastal on Donald Trump olnud ebatraditsiooniline juht, kes on saavutanud edu pretsedente murdes ja võimuesindajatele vastu astudes. „Ameerika ennekõike riiklik julgeolek 2.0” ideed, mida Trump oma Riyadhi kõnes arutas, ei ole mitte ainult kõige ebatraditsioonilisem ettepanek, mida ta presidendina on teinud, need on, parafraseerides Batya Ungar-Sargonit, ilmselt meie elu kõige olulisem välispoliitiline lähenemine, millel on potentsiaal tuua enneolematu rahu ja globaalne julgeolek.