Olulised küsimused Ukraina „ägeda“ droonirünnaku kohta

Pühapäeval viis Ukraina Venemaal läbi julge salaoperatsiooni, mille käigus hävitati või kahjustati umbes tosin Venemaa raskepommitajat ja võimalik, et ka üks AWACS-lennuk. Need rünnakud võisid hävitada miljardite dollarite väärtuses asendamatuid Venemaa sõjalennukeid, kasutades droone, mille koguhind on alla 50 000 dollari.

Varem nädalal kirjeldas president Trump oma abilistele ootamatut Ukraina rünnakut väidetavalt kui „ägedat“ ja „tugevat“. Eile väljendas president aga oma rahulolematust operatsiooniga ja väljendas muret Putini avalduse pärast, et ta kavatseb kätte maksta.

1. juunil paigutas Ukraina 117 drooni, et rünnata Vene pommitajaid neljas õhuväebaasis. Kaks baasi asusid Venemaa-Ukraina piirist 500 miili raadiuses. Kaks ülejäänud baasi asusid kaugemal: Olenja õhuväebaas Koola poolsaarel Murmanski lähedal (1890 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist) ja Belaja õhuväebaas Siberis (umbes 4400 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist).

Droonide osad smugeldati Venemaale, kus need kokku pandi. Droonid sõidutati veoautodega Venemaa õhuväebaaside lähedale ja lasti seal  õhku. Ukraina väidab, et droonirünnakus kahjustas ta 41 Vene pommitajat, kuigi pressiteated kinnitavad, et hävis või sai kahjustada 10–20 lennukit – peamiselt Tu-95 ja Tu-22M pommitajad.

Ukraina droonioperatsioon rõhutab tänapäevase sõjapidamise kiiret arengut ja selle mõju Venemaa-Ukraina rahuprotsessile.

1. Kui haavatav on USA sarnaste droonirünnakute suhtes?

Ukraina droonirünnak oli Ameerika Ühendriikidele äratuskell ja järjekordne märk Ukraina-Venemaa sõjaga võrreldes tehtud märkimisväärsetest edusammudest sõjapidamistehnoloogiates. Nagu Venemaalgi, paiknevad Ameerika sõjalennukid USA õhuväebaasidel avatud alal ja on odavate plahvatusohtlike droonide rünnakute suhtes haavatavad. Eksperdid usuvad, et Pentagon ei ole selle ohu vastu kaitsmiseks piisavalt teinud. Sarnane droonioht on ka teistele USA valitsusasutustele ja USA ametnikele. Droonioht kasvab kindlasti uute ründedroonitehnoloogiate tulekuga, näiteks fiiberoptiliste kaablite abil juhitavate raskesti segatavate droonide ja tehisintellekti abil sihtmärkideni navigeeritavate droonidega.

USA ametnikud peavad võtma kasutusele meetmeid, et kaitsta end USA sõjalennukite ja teiste valitsuse sihtmärkide vastu suunatud droonirünnakute kasvavate ohtude eest. Neid rünnakuid võivad läbi viia vaenulikud jõud, kes võivad lasta droone väikestelt paatidelt või „droonikandjatelt” USA baaside vastu, eriti Araabia lahes ja Vaikse ookeani piirkonnas.

2. Kuidas mõjutab droonirünnak president Trumpi püüdlusi pidada läbirääkimisi Ukraina sõjas relvarahu üle?

Vaatamata president Trumpi väidetavale kommentaarile, milles ta nimetas Ukraina droonirünnakut "ägedaks", on ta pahane, et Ukraina valitsus viis selle rünnaku läbi esmaspäeval toimunud Venemaa-Ukraina rahukõneluste eelõhtul. See ei tähenda, et Vene pommitajad ei olnud Ukraina jaoks õigustatud sihtmärgid – Ukraina juhtidel oli õigus võtta meetmeid Venemaa lennukite hävitamiseks, mis ründavad nende riiki iga päev. Nende rünnakute ajastus oli aga kahetsusväärne, kuna need õõnestasid Trumpi rahupüüdlusi ja panid Putinit tõenäoliselt relvarahu suhtes oma seisukohta karmistama. Trumpi administratsiooni ametnikud soovitavad Zelenskõil tõenäoliselt hoiduda edasistest sellistest rünnakutest seni, kuni USA juhitud rahuprotsess on aktiivne.

3. Mida see rünnak näitab Venemaa valitsuse ja sõjaväeametnike pädevuse kohta?

Ukraina droonirünnak paljastas Venemaa valitsusjuhtide ja sisejulgeoleku olulisemad nõrkused. See viitab tõenäoliselt ka Venemaa presidendi Putini liigsele enesekindlusele ja Ukraina alahindamisele vastasena. Rünnak oli piinlik Venemaa julgeolekuteenistustele, kellest Ukraina agendid mööda hiilisid, et droonid Venemaal kokku panna ja neid pikkade vahemaade taha üle Venemaa transportida, et pommitajate vastu rünnakuid korraldada. See oli ka suur läbikukkumine Venemaa luurele, kuna nad ei suutnud rünnaku planeerimist tuvastada. Lisaks ei kuulanud Venemaa juhid enne rünnakut Venemaa sõjaväeekspertide muret, et õhuväebaasidele pargitud sõjalennukid on Ukraina rünnakute suhtes haavatavad, eriti kuna Ukraina on sarnaseid rünnakuid Venemaa lennukite vastu Krimmi õhuväebaasides korraldanud.

4. Mida näitab droonirünnak Venemaa sõjalise võimekuse kohta?

Droonirünnak oli järjekordne märk sellest, kui palju on Venemaa sõjavägi nõukogude ajastust alla käinud. Ukraina poolt kahjustatud või hävitatud pommitajad olid osa Venemaa tuumatriaadist ja võimest rakendada Venemaa sõjalist jõudu kogu maailmas. Paljusid neist lennukitest on raske, kui mitte võimatu, asendada. See hõlmab vähemalt seitset Tu-95 pommitajat, mis pärinevad 1950. aastatest ja mida enam ei toodeta. Venemaal on piiratud arv neid lennukeid ja mõned neist on väidetavalt maha kantud varuosadeks, et hoida teisi lennukeid töökorras. Tu-95 asendajat Tu-160, toodetakse jääaja tempos, sellel on lühem lennuulatus ning see suudab kanda vähem pomme ja rakette.

5. Kas keegi aitas Ukrainal seda rünnakut kor raldada?Mida CIA teadis?

Pressiteadete kohaselt viis Ukraina droonirünnaku Vene raskepommitajate vastu läbi iseseisvalt ja pärast 18-kuulist ettevalmistust. Väidetavalt ei teavitanud Ukraina rünnakust USA-d eelnevalt. Endine CIA analüütik on skeptiline, et Ukraina viis selle operatsiooni läbi ilma välisekspertide ja luureandmete, eriti välisriikide luureteenistuste satelliidipiltide abita. Lisaks, arvestades kui tihedalt on CIA Ukrainaga üle 20 aasta koostööd teinud, on raske uskuda, et CIA ohvitserid ei teadnud selle operatsiooni planeerimisest. CIA ohvitserid võisid teada, et operatsioon oli peatselt toimumas ja võisid selle planeerimisele kaasa aidata.

Kuna USA luureohvitserid töötavad Ameerika Ühendriikide presidendi, mitte iseenda heaks, usub analüütik, et on oluline, et Valge Maja ja kongressi luurejärelevalvekomiteed uuriksid, mida CIA ja teised USA luureagentuurid hiljutise Ukraina droonirünnaku kohta teadsid ja kas neil oli selles mingi roll. Oluline küsimus on kindlaks teha, kas CIA ohvitserid teadsid sellest rünnakust ette, kuid varjasid seda teavet CIA direktori John Ratcliffe'i ja president Trumpi eest.