Poola ütleb rohelisele kokkuleppele ja ELi liialdustele ei

Suveräänsed jõud tähistasid eile Poolas ja mujal positiivset otsust Poolale, kuna riigi konstitutsioonikohus otsustas, et Euroopa Liidu energia- ja kliimaeeskirjad on vastuolus Poola põhiseadusega ning rikuvad riigi suveräänsust energiapoliitika määramisel.

Teisipäeval, 10. juunil tehtud tähelepanuväärne otsus on võit mitte ainult konservatiivsetele seadusandjatele, kes pöördusid konstitutsioonitribunali poole seoses Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe poliitika pealesurumisega Poolale, vaid kogu riigile ja kaudselt kõigile neile Euroopa riikidele, kes seisavad vastu Brüsseli institutsioonide föderalistlikule ja tsentraliseerivale survele.

See on kindlasti võit Poola kodanikele, sest nagu PiS-i parlamendiliige Sebastian Kaleta X-is märkis, toob see (potentsiaalselt) kaasa „Poola majandusele sadu miljardeid kokkuhoidu“. Kuid see on oluline ka kõigile suveräänsusmeelsetele eurooplastele, sest see saatis sõnumi, et ELi õigus ei saa liikmesriikide põhiseadusi ülimuslikuks muuta ning et ELile ei ole aluslepingute kohaselt antud pädevust ilma liikmesriigi nõusolekuta otsustada, milliseid energiaallikaid ta saab kasutada ja millist fiskaalkoormust võib üksikutele allikatele kehtestada.

Otsusel ei ole tõenäoliselt praegu reaalset mõju, arvestades, et praegune valitsus, liberaalse ja ELi-meelse peaministri Donald Tuski juhitud koalitsioon, ei tunnusta konstitutsioonitribunali legitiimsust, väites, et mõned kohtus istuvad kohtunikud määrati ebaseaduslikult endise Seaduse ja Õigluse (PiS) administratsiooni poolt. Seetõttu ei avalda valitsus otsust – mis jõustub selle avaldamisel – ega rakenda seda.

Nagu aga väljaanne „Notes from Poland“ märkis, võib otsusel siiski olla mõju Poola poliitikas tänu valitud presidendile Karol Nawrockile, kes astub ametisse augustis. PiS-i toetatud konservatiiv Nawrocki on öelnud, et tribunali otsus selles asjas võib sillutada teed elektrihindade langusele kuni 33%, mis oli üks tema valimislubadustest. Lisaks lubas Nawrocki korraldada referendumi ELi rohelisest kokkuleppest lahkumise kohta ning kinnitas oma toetust söele, mis on Poola peamine elektrienergia tootmise allikas ja mida kasutatakse laialdaselt kodude kütmiseks.

Poola pole ainus riik, kus patriootlikud poliitikud on energiapoliitika diktaatide pärast Brüsseliga võidelnud. Ungari Orbáni valitsus on aastaid Euroopa Komisjoniga oma energiapoliitika üle vaielnud, eriti seoses Venemaalt imporditava gaasiga ja kommunaalkulude vähendamise programmiga, mis on hoidnud Ungari kodumajapidamiste energiahindu ELis madalaimal tasemel. Komisjon kaebas Ungari valitsuse kohtusse, kuid 2020. aastal otsustas Euroopa Kohus, et Ungari kommunaaltasude seadus ei riku Euroopa Liidu eeskirju, keelates energiaettevõtetel eratarbijatele erimaksude ja tehingutasude ülekandmise.

Kuid lisaks Budapestile ja Varssavile ärkab üha rohkem Euroopa riike „netonullpalaviku” unistusest, kuna Euroopa Liit jätkab endale jalga laskmist heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) laiendamisega, mis toimib de facto kliimamaksuna ja on nii kõrge, et ületab kogu maagaasi hinda Ameerika Ühendriikides. Alates 2027. aastast laiendab Euroopa Liit oma heitkogustega kauplemise süsteemi uuele territooriumile ETS2 käivitamisega, mis mõjutab otseselt tavakodanikke, kuna Brüssel muudab „kliima päästmise” varjus bensiini, diislikütuse ja küttegaasi järkjärgulise kallimaks. Sellele hullusele vastu astudes suurendavad patriootlikud poliitikud Hispaaniast Itaaliani ja kaugemaltki oma jõupingutusi energiasuveräänsuse taastamiseks.