Macron kardab uut põllumeeste mässu, kuna Brüssel võitleb Mercosuri lepingu sõlmimise nimel
Emmanuel Macron on taas valvel Prantsusmaa maapiirkondade võimaliku kriisi puhkemise suhtes.

Põllumeeste surve, mis on alati pinna all olemas, on taas kasvanud, kuna Euroopa Liidu ja Mercosuri bloki vahelise vabakaubanduslepingu lõplik ratifitseerimine läheneb. Élysée hirm on selge: turu liberaliseerimine, mis võimaldab Lõuna-Ameerika liha – eriti veise- ja linnuliha – massilist sissevoolu, võib vallandada uue maapiirkondade protestilaine. Kuna suveräänsusparempoolne jõud on tõusuteel, ei ole president nõus oma poliitilistele vastastele kütust pakkuma.

Kuigi Prantsusmaal õnnestus juba 2019. aastal lepingut edasi lükata, nõudes toona keskkonnagarantiisid, jääb Pariisi vastuseis kindlaks. Macron on nüüd nõudnud „lisaprotokolli“, et kaitsta Euroopa põllumehi. See on vana punane joon, mida president ei ole nõus ületama, kartes uue põllumajandusliku ülestõusu vallandada. See vastuseis omakorda raskendab EL-i bloki sisemist tasakaalu, kuna lepingu heakskiitmiseks on vaja riikide toetust, mis esindavad vähemalt 65% EL-i elanikkonnast.

Brüssel omalt poolt manööverdab ettevaatlikult, kuid kindlalt. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni meeskond – kes allkirjastas eelmise aasta detsembris Uruguays Lõuna-Ameerika riikidega lepingu sümboolselt – püüab nüüd Prantsusmaad lepinguga liita ilma enam kui kahe aastakümne jooksul läbiräägitud teksti uuesti avamata. Kaalutav variant on „lisadeklaratsioon“, millel poleks küll juriidilist kaalu, kuid millel oleks poliitiline tähtsus, kinnitades lepingus juba sisalduvaid põllumajanduslikke kaitsemeetmeid.

Komisjon uurib ka võimalust luua Euroopa fond, et hüvitada põllumajandustootjatele, keda see võib negatiivselt mõjutada. See oleks kaasnev meede, mis aitaks vastupanu osaliselt vaigistada. Siiski pole seni avaldatud konkreetseid numbreid ega rakendusmehhanisme, mis õhutab Pariisis skepsist.

Hirm sisepoliitiliste tagajärgede ees kaalub üles kõik tehnilised argumendid. Prantsuse põllumajandustootjad on korduvalt näidanud oma võimet riiki halvata. Macron pidi juba 2023. ja 2024. aastal silmitsi seisma nädalaid kestnud teetõketega ning ta teab, et järjekordne maapiirkondade mäss võib tema juhtimist tõsiselt õõnestada. Traktorite Champs-Élysées'le taas laskumise takistamine on muutunud strateegiliseks prioriteediks.

Samal ajal hakkab aeg otsa saama. Lepingu lõplik juriidiliselt läbivaadatud tekst peaks valmima enne juulit. Kuid ilma lahenduseta, mis võimaldab Prantsusmaal oma mainet päästa ja oma põllumajandustootjaid ohjeldada, võib ELi aastakümnete ambitsioonikaim kaubandusleping viimasel hetkel kokku kukkuda – ja koos sellega ka liidu globaalse kaubanduse tegevuskava põhisammas.

marten
Kinnitatud konto

Ka pimedus liigub valguse kiirusega

Sinu reaktsioon?


Sulle võib ka meeldida

Kommentaarid

https://www.ajajoon.com/assets/images/user-avatar-s.jpg

0 kommentaari

Kirjuta esimene kommentaar!