Pärast droonirünnakut Putini pommituslennukite vastu on Moskva ärevuses: kas tuumarelva vasturünnak on nüüd peatselt saabumas, nagu nõuavad äärmuslased või jääb see sümboolseks vastuseks?
Pärast ajaloolist Ukraina droonirünnakut neljale Venemaa õhuväebaasile, mille käigus – praeguste teadmiste kohaselt – hävitati või kahjustati tõsiselt 41 strateegilist pommitajat, on Kreml surve all. Rahvusvahelised analüütikud võrdlevad rünnakut 1941. aasta "Pearl Harboriga" – see oli Kiievi suhtekorralduslik triumf, aga ka potentsiaalne pöördepunkt sõjas.
Kremlimeelse politoloogi Sergei Markovi sõnul võiks rünnak õigustada isegi tuumarelvaga kättemaksu. Kuigi tema avaldused Vene ajalehes Moskovski Komsomolets ei kajasta Moskva ametlikku joont, rõhutavad need šoki ulatust Venemaal.
Mitte ainult lääne vaatlejad, vaid ka Venemaa sõjandusblogijad kritiseerivad omaenda sõjaväge. Isegi Irkutskis, tuhandete kilomeetrite kaugusel rindest said Ukraina FPV droonid takistamatult rünnata. Ukraina luureagentuuri SBU andmetel paigutati samaaegselt 117 drooni maskeerituna konteineritesse, millel olid sissetõmmatavad katused ja mida juhiti Venemaa mobiilsidevõrgu kaudu.
Austria sõjandusekspert Gustav Gressel märkis ZDF-is: "Lennujaamad ei olnud ilmselt väikeste droonide eest piisavalt kaitstud." Kuigi videotes on näha kuulipildujate tuld – mis viitab improviseeritud kaitsemeetmetele – puudusid professionaalsed vahendid, nagu elektrooniline sõjapidamine (häirijad) ja kaasaegsed õhutõrjesüsteemid.
Eriti irooniline: Ukraina droonid edastasid ilmselt isegi videomaterjali Venemaa mobiilsidevõrkude kaudu – see on selge märk elektrooniliste vastumeetmete ebaõnnestumisest.
Eksperdid nagu Keir Giles (Chatham House) ootavad nüüd Moskvalt suurenenud ohte: Venemaa korraldab eskalatsiooni Lääne vastu, et avaldada Washingtonile survet ja aeglustada Kiievi tegevust. Moskva kaitseministeerium kinnitas tulekahjudest kahes baasis, kuid eitas igasugust rünnakut Rjazanis ja Ivanovos.
Cédomir Nestorovic (ESSEC) ei usu otsesesse eskalatsiooni: „Rünnakud olid alandavad, kuid see ei olnud otsene sissetung.“ Pigem püüab Venemaa luua kohalolekut rindel pideva edasiliikumise kaudu.
Vuk Vuksanovic (LSE) näeb seda tegevust Ukraina suurima taktikalise eduna alates 2022. aastast. Relvarahu on nüüd veelgi ebatõenäolisem – Venemaa nõuab jätkuvalt annekteeritud territooriumide tunnustamist.
Vene Telegrami kanalid: „Must päev“ – aga pöördepunkti pole?
Isegi Venemaa sõjameelsetes Telegrami kanalites, näiteks „Venelased suhtumisega“, peetakse rünnakut tõsiseks lüüasaamiseks – „must päev strateegilisele õhuväele“. Vähemalt neli Strat-pommitajat on pikaks ajaks rivist väljas. Nende remont „kestab igavesti – kui see üldse võimalik on“.
Kirjutajad osutavad aga ka Venemaa kaitse osalistele edusammudele: kaks rünnakut ebaõnnestusid, õhuväebaasi kaitsti edukalt ja droone vedanud veoauto plahvatas enneaegselt. Ukraina ei ole kõikvõimas ja Venemaa ei ole kaitsetu, järeldavad nad. Sellegipoolest oli otsus rünnak vahetult enne Istanbuli kõnelusi läbi viia strateegiline viga – see muudab Venemaa seisukoha karmimaks.
Vahetult enne droonirünnakut hoiatas UNITED24 Moskva võimaliku tuumarünnaku eest. Ukraina-meelne portaal viitas USA Kaitseluureagentuuri (DIA) uuele raportile, mille kohaselt Venemaa võis olla MiG ja Su-1 hävitajatele paigutanud tuumarelva kandmiseks võimelised R-37M õhk-õhk tüüpi raketid – külma sõja kontseptsioon, moderniseeritud ja ilmselt kasutusvalmis.
R-37M töötati algselt välja MiG-31 pealtkuulaja jaoks, kuid on hiljem kohandatud Su-30SM, Su-35S ja Su-57 jaoks. DIA hinnangul on Venemaal umbes 1550 strateegilist ja kuni 2000 taktikalist tuumalõhkepead. Kui kahtlus kinnitust leiab, oleks Moskva esimene tuumariik, millel on aktiivselt paigutatavad õhk-õhk tüüpi tuumaraketid – see on eksimatu signaal läänele.
Lähinädalad näitavad, mida Putin ette võtab. Kahju tegelik ulatus on veel ebaselge. Satelliidipildid peaksid andma rohkem selgust. Gustav Gressel peab Kiievist saadud teavet üldiselt usaldusväärseks, kuid antud juhul "mitte väga spetsiifiliseks". Tabamus ei tähenda tingimata hävitatud. Siiski on mõned Tu-95 ja Tu-142 pommitajad kindlasti täielikult hävinud.
Kommentaarid
0 kommentaari